Konjuktuuriinstituudi (EKI) direktori Marie Josingu sõnul langes majanduskliima teises kvartalis eelkõige ettevõtjate optimismi kahanemise tõttu.
Josing: ettevõtjate majandususaldus on kehvem (1)
11. juuli 2018, 16:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Josingu sõnul on ettevõtjate optimism väiksem kui ekspertidel, sest võrreldes esimese kvartaliga on Eesti majandususaldus ettevõtjate hulgas kehvem. Eesti on selle näitaja poolest Euroopa Liidu riikide hulgas koguni tagantpoolt kolmas, mis on ühtlasi ka Põhjamaade piirkonna madalaim.
Suurim tõus ehitussektoris
EKI juht lisas, et ekspertide sõnul olid suurimateks probleemideks majandusarengu pidurdamisel innovatsiooni ja oskustööjõu puudumine. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi valdkonna juhi Priit Tinitsi arvates paanikaks veel põhjust pole.
Tema sõnul abistab riik omapoolt ettevõtteid digitaliseerimise ja automatiseerimise osas. «Olge kuuldel, varsti tuleb teade,» märkis Tinits napisõnaliselt. Juunis teatasid koguni 57 protsenti ehitusettevõtete juhtidest, et ehitajaid tööturul lihtsalt napib.
Ärisektori hulgas on konjuktuuriinstituudi aruande põhjal suurima tõusu teinud ehitussektor, languse aga kaubandussektor. Josing sõnas, et kaubandusjuhtide hinnangul pole usalduseks põhjust. Ta tõi põhjusteks välja eelkõige poodides aset leidvad hinnatõusud ning tugev omavaheline konkurents. Samuti jätab ka oma jälje e-kaubanduse hüppeline kasv.
Hinnatõus jätkub
Josing rääkis, et hinnad võivad selle aasta vältel tõusta kuni 3,1 protsenti. Ehitussektoris lubasid Josingu sõnul ligi pooled ehitusfirmad hindu tõsta. «Kõik, kes midagi ehitavad, nende jaoks on see päris suur probleem,» nentis ta.
Olukorra paranemist pole näha ka mootorkütuste hindade osas. Josing lisas, et kütusehinnad on liikumas rekordilise tasemeni, mil see oli 2012. aastal. Ainuke sektor, kes hindu ei lubanud tõsta, oli reklaamisektor.
Marie Josing rääkis veel, et perede suutlikus säästa on elanike hulgas suurenenud. «53 protsenti peredest suudab sissetulekute kasvu arvelt säästa. Ots-otsaga kokkutulejaid on 43 protsenti. Neli protsenti elanikest kasutab kogutud sääste või on võlgu,»rääkis ta. Tinits ütles seepeale, et tulumaksuvaba miinimumi tõus 500 eurole on peresid tublisti aidanud.