Vallavanem: Eestimaa jäägu eestlastele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kambja vallavanema Ivar Tedremaa kinnitusel on Eestimaa mahamüümine välismaalastele igati taunitav ning selle asemel võiks huvilistele maad hoopis rentida.
«Kui me maa ära müüme, siis me ei ole enam ise peremehed omal maal. Me võime rääkida, et kapitalil ei ole rahvust, aga kapitalil on huvid, võõrkapitali huvid ei pruugi alati langeda ühte meie huvidega,» nentis Tedremaa.
Sama meelt oli ka Kolga-Jaani valla maanõunik Reet Sova. «Arvan, et kui ma olen eestlane, siis mul on Eestimaal kinnistu, maa on pisike ja miski võiks seda eestlast kinni hoida.»
Hetkel on Eestis aga söötis põllumaad palju ning maa hind suhteliselt odav. Tedremaa sõnul on kasutamata maad küll veel palju, kuid võrreldes 20 aasta taguse ajaga, on seda jäänud vähemaks. Maailmas on toidupuudus suur, ning see peaks kasvatama ka huvi põllumaa vastu.
Läätsamäe Talu peremehe Mati Oru sõnul tuleks maa müügi puhul vaadata, et seda müüdaks inimesele, kes seal ka midagi toodab. Samamoodi võiks tema kinnitusel jagada ka põllumajandustoetusi. «Toetusi ei tohiks jagada mitte hektari, vaid tootmise järgi. Toetuse peaks saama see, kes kasvatab ka midagi muud peale umbrohu,» kommenteeris ta.
1. maist saavad 10 hektari suuruse maatüki ilma maavanema loata osta nii Eesti, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide kui ka OECD liikmesriikide kodanikud, kes on tegelenud kolm aastat ükskõik millises riigis põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega.