TÜ professor Jüri Sepp välisomanike kartusest: hirmul on suured silmad
1. august 2011, 11:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli majanduspoliitika professori Jüri Sepa sõnul pole Euroopa Liitu kuulumise kontekstis maa ja kapitali ülesostmisest välismaalaste poolt eraldi rääkida mõtet, kuna vaba kapitali liikumise põhimõte on EL kuulumise üks olulisemaid põhimõtteid.
.
«Kui ütled A, siis tuleb ka B,» selgitab Sepp. Ehkki Sepp möönab, et Venemaaga võib asi olla keerulisem, on selleski küsimuses kartused sageli liialdatud. «Hirmul on suured silmad, » arvab Sepp, lisades, et seni, kuni kapital liigub majanduslikel ja mitte poliitilistel kaalutlustel, muretsemiseks põhjust ei ole. Olulisim, mis tagab Eesti turvalisuse on aga see, et riigivõim Eestis kuuluks jätkuvalt Eesti kodanikele, koos võimalusega määratleda avalikku huvi.
Sepa hinnangul on kõige «välismaisem» majandusharu Eestis juba pikemat aega pangandus, kus Eesti kapital praktiliselt puudub. Samas oli just see tõsiasi kriisiajal Eestile suureks abiks. « Eesti välismaised pangad päästis suuresti Rootsi riik.,» nentis Sepp.
Samuti tõi Sepp välismaise kapitali domineerimise näitena õlletootmise, mille puhul Eesti kahel suuremal pruulijal on mõlemal välismaised omanikud, mis aga mingeid negatiivseid tagajärgi kaasa ei ole toonud. Samas möönis Sepp, et hoopis omaette kategooria probleeme toob kaasa Eesti väike turg väikese konkurentsi ja kõrgete hindadega.
Kinnisvara ja eraisikute osas näeb Sepp välismaist nõudluse mõju samuti pigem positiivsena. «Senistele omanikele terendab vara väärtuse suurenemine, müüjatele avaneb ka võimalus uuteks investeeringuteks,» selgitas Sepp, lisades, et ostjatele tähendab see samas suuremat konkurentsi.
«Ruhnu saar kuulub suures osas rootslastele, aga elu läheb edasi ka rootslaste maal. Kauged omanikud on ju huvitatud oma vara väärtuse suurendamisest, ja kui eestlased saarel hästi majandavad, on kõik õnnelikud.»
Sepal on välisomanikega seoses ka isiklik kogemus: «Minu kodukandis Maarja Magdaleena ümbruses on ainuke tõsiselt võetav põllumees tulnud Soomest. Ilma temata oleks meie kant ilmselt metsikum, » arvab Sepp. Puhtmajanduslikus mõttes tasub põllumajanduses «kahepaiksus» Sepa hinnangul ära, kuna vähemalt osa tehnikat saab kasutada kahekordselt – enne Eestis ja siis Soomes.