Kas ärieetika tähendab maksude maksmist?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dr. Mari Kooskora EBS'i eetikakeskusest toonitas ettevõtlusnädala avakonverentsil, et pahatihti mõistetakse ärieetikat valesti. Seda peetakse mõnikord pelgalt heategevuseks, teinekord seaduskuulekuseks.
Heategevus ja filantroopia on küll vajalikud, kuid need ei ole omaette jätkusuutlikud. Tegelikult peitub ärieetika tuum heade eetiliste printsiipide jälgimises. Üheks põhiliseks argumendiks, miks ettevõtted eetilisemale rajale suunduvad, on vajadus parandada oma mainet, samuti strateegiliste partnerite ja klientide varasemast suuremad ootused.
Kuigi pahatihti peetakse ärieetikat lisakuluks, selgub Kooskora sõnutsi viimastest uuringutest, et vastutustundlik ettevõtlus on eriti oluline just kriisisituatsioonides.
«Need ettevõtted, kes kriisis ei muutnud oma printsiipe, said kriisiga paremini hakkama, tulid sellest kergemini välja ja olid võimelised edasi arenema, kuna alles jäid nende kõige paremad töötajad, kliendid, ja partnerid.»
«Ettevõte on osa ühiskonnast, osa keskkonnast ja kõik mida ta teeb mõjutab seda. Ettevõte vajab keskkonda ja ühiskonda, ühiskond ja keskkond konkreetset ettevõtet ei pruugi vajada,» ütles ta.
Alates 1980. aastate teisest poolest, kui ettevõtlus Eestis alguse sai, on läbi käidud pikk tee ning inimeste arv, kes on eetilise ettevõtluse küsimustest huvitatud, kasvab pidevalt.
Kui Eest sai iseseisvaks, siis sattusime eetilisse vaakumisse ning esmatähtis oli ellujäämine. Valitsesid džungliseadused, tegutseti oma parima äranägemise järgi ja eetikast ja vastutustundest isegi ei mõeldud.
Sellele järgnenud majanduskasvuaastatel püüti teenida kasumit iga hinnaga, selleks kasutati kõiki ja kõike ning eetikast ja vastutustundlikust ettevõtlusest kuigi palju ei mõeldud.
21. sajandi alguses võttis Eesti ettevõtluses võimu legalism, seadused olid paigas ning see, mis on seaduslik võrdsustati sellega, mis on eetiline. «Aastast 2000 ei olnud hea, kui ettevõtted maksid ümbrikupalku või jätsid tasumata riigimaksud,» ütles Kooskora ja lisas, et mullu võitis Lätis eetilise ettevõtja tiitli firma, kes teatas, et maksab ära kõik maksud.
«Ja selle peale kõik ülejäänud saalis olnud Läti ja Leedu ettevõtjad võtsid kahe käega peast kinni ja küsisid, et kuidas te hakkama saate ja kas te pankrotti ei lähe. »
Pärast Euroopa Liiduga ühinemist hakkasid jõudsid Eesti ettevõtted Kooskora sõnutsi arengujärku, mida võib nimetada vastutavaks. «Tegeletakse vastutustundlikkuse küsimustega, nendes küsimustest räägitakse, aga enamasti siis, kui on midagi korrast ära või kui tahetakse mainet kujundada.»
Konverentsil viibinud said selles küsimuses ka oma arvamust avaldada, ning kõige tooniandvamaks sai seisukoht, et Eesti ettevõtted ärieetika küsimustes just seal maal. Kuigi üha enam on ka neid ettevõtteid, kes peavad ärieetikat omaette väärtuseks.
Tegelikult ei ole ärieetikas aga midagi uut ning Kooskora sõnul on ärieetika põhimõtted kirja pandud juba Vanas-Hiinas.