/nginx/o/2018/08/08/11165516t1h9e95.jpg)
Viimase viie aastaga on Hong Kongis hüppeliselt tõusnud nende inimeste arv, kes veedavad öö 24-tundi avatud McDonald'si söögikohtades ja paljudel juhtudel ei ole tegemist kodututega.
McPagulased: Hong Kongi elanikud ööbivad kiirtoidukohas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohalik mittetulundusühing leidis uuringus, et juunis ja juulis magas ööpäevaringselt avatud McDonald'si restoranides 334 inimest. Aastal 2013 oli see number kõigest 57.
Inimesed, keda nimetatakse nüüd McPagulasteks, ei ole kodutud, nagu võiks arvata. 70 protsenti küsitletutest lihtsalt ei taha kõrgete kommunaalkulude tõttu koju minna.
«Peamiseks põhjuseks on sotsiaalmajanduslikud väljakutsed nagu kõrged rendihinnad ja suured elektriarved,» tõdes uuringu juht Jennifer Hung.
Üks söögikohas öö veetnud mees ütles, et ei saa endale kõrge elektriarve kartuses konditsioneeri sisselülitamist lubada ja kuna tema korteris pole akent ega korralikku ventilatsiooni, otsustas ta nautida McDonald'si jahedat õhku. Lisaväärtuseks on tasuta traadita internet, soodne söök ja tualeti olemasolu.
Hong Kong on üks kõige kõrgemate elamiskuludega piirkondi maailmas. Eluaseme ruutmeetrihind on tõusnud 770 dollarilt 1997. aastal 1700 dollarini käesoleval aastal.
Lisaks elukallidusele on kiirtoidukohas ööbimise põhjusteks ka perekondlikud konfliktid.
Üks ehitustööline tõdes, et ei taha koju minna halbade suhete pärast vanematega. 55-aastane naine eelistas magada McDonald'sis, et mitte minna koju vägivaldse abikaasa juurde.
Vanemaealine daam kurtis, et pärast abikaasa surma on kodu jäänud tühjaks ja ta tunneb end seal üksikuna. Seetõttu eelistab ta ööbida toidukohas koos teiste saatusekaaslastega.
«Me avastasime, et inimesed ei ole üksnes tühjade taskutega ja majanduslikult vaesed, vaid katkiste hingedega,» ütles uuringu juht.
Valitsusel soovitatakse investeerida rohkem raha sotsiaalhoolekandesse ja organisatsioonidesse, mis tegelevad inimeste heaoluga. Lisaks on tarvilik üldine muutus inimeste hoiakus.
«Tänapäeval ei räägi me võõrastega, ei hooli inimestest enda ümber,» ütles Hung. «Me tahaksime inimesi julgustada üksteisest hoolima.»