Pitol käes on hea reisida

Tiit Kändler
, teadusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mefisto valss ja teisi jutte».
«Mefisto valss ja teisi jutte». Foto: Raamat

Lahkumatu ja lahkamatu Andres Ehin kirjutas millalgi 1970. aastatel silmagi pilgutamata: «Kui savi on käes, on hea puhata.» See kargas pähe, kui lugesin Mehhiko maailmakirjaniku, sel aastal kõrges eas surnud Sergio Pitoli jutukogumikku tema enese koostatud valimikust.

Jorge Louis Borges seletas kunagi ära, miks hispaaniakeelsed Ameerika mandri kirjanikud on nõnda eripärased: nad on vabad Hispaania kultuuri otsemõjust. Kui loodus on andnud osale putukatest tiivad, osale osaks eluajaks tiivad, aga osale mitte mingeid tiibu (ja selle üle peame rõõmustama kõik), siis kõigile olenditele on ta andnud kõrvakuulmise ja seega ka muusikataju. Pitol kuulub selliste olendite sekka, kes näinud, et tal otseses mõttes tiibu pole, on abiks võtnud teised mõõtmed, mis lasevad lennata keerulisemaid trajektoore mööda.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles