Odav välistööjõud on kiire, aga mitte parim lahendus (8)

Vilja Kiisler
, erikorrespondent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Tairo Lutter

Postimehe küsitletud majandusteadlased ja analüütikud nendivad, et sisse- ja töörände soodustamine leevendaks akuutset tööjõupuudust, kuid pikaajalises perspektiivis ei pea nad seda lahendust kaugeltki probleemituks.

Presidendi majandusnõuniku Heido Vitsuri sõnul võib tööjõuturu probleeme vaadelda kahest vaatenurgast. «Üks on nende ettevõtjate oma, kes tahavad teha edasi seda, mida nad on alati teinud. Teine vaatenurk on ilmselt enamiku rahva vaatenurk, kes ei taha siin näha suuremat võõraste sissevoolu.» Immigratsioon leevendab Vitsuri sõnul tööjõumuret kindlasti, kuid rahva enamik on tema sõnul kindlalt selle vastu ja poliitikud peavad sellega arvestama – ettevõtjatele tähendab see, et nad peavad oma tegevused ümber korraldama ja osa tegevust Eestist välja viima.

Majandusteaduskonna doktorandi Erik Aru sõnul on ainus kiire lahendus väikesepalgaliste võõrtööliste sissetoomine. «Tahaks näha, milline poliitiline jõud selle ette võtab,» jääb ta irooniliseks. Küll aga võiks riik tema arvates kohe pidurit tõmmata avaliku sektori palgatõusule: «Kes seda enne on kuulnud, et riigileib peab pikk ja paks olema.» Pikemas vaates aga annab Aru hinnangul midagi ära teha kindlasti hariduse vallas. «Juttu, nagu oleks Eestis tohutu pehmete erialade ületootmine, ma hästi ei usu,» sõnab ta. «Iga kultuuriloolane vahest erialakohal ei tööta, aga ärge tulge mulle rääkima, et see haridus tal külgi mööda maha on jooksnud.»

Kommentaarid (8)
Copy
Tagasi üles