Politseitaktik Otepää pussitamisest: mõningad juhtumid on vältimatud

Toomas Malva. Foto: Toomas Huik

Otepääl kahe politseiniku vigastamisega lõppenud intsidenti kommenteerinud politsei- ja piirivalveameti operatiivteabetalituse juhi Toomas Malva sõnul on mõningad juhtumid lihtsalt vältimatud.

«Meie ideoloogia rajaneb sellele, et inimesed suhtuvad meisse sõbralikult ja alluvad politsei korraldustele,» ütles Malva. «Kui 99 protsendil juhtumitel korraldustele allutakse, siis on väga raske rünnakut ette prognoosida või seda oodata.»

Malva sõnul on vale arvata, et politsei peaks iga ohu korral haarama relva järele. «Meie praktikast on teada ka juhtum, mida võib nimetada ülereageerimiseks,» ütles Malva.

Ta pidas silmas vabariigi algusaastatel Tallinnas toimunud juhtumit, kus kriminaalpolitseinik tegi kurjategijate kinnipidamise käigus valeotsuse ja lasi maha kõrvalise auto esiistmel oodanud süüta noore naise, sest arvas naist võtvat auto pardalaekast relva.

Malva sõnul on turvataktikaliselt eriti hoolsateks just värskelt koolist tulnud politseinikud, kuid paratamatult järgneb sellele aastatega igapäevane rutiin ja ohutunde vähenemine. «See rutiin on tihti ka põhjuseks, miks politseinike vastased rünnakud toimuda on saanud. Sest igapäevatöös muidu süütuna tunduvad olukorrad võivad ühel hetkel saada teise pöörde,» rääkis talituse juht.

Malva sõnul pole politseinike ründamise puhul ametnikul enda kaitsmiseks ühte ja õiget taktikat. «On erinevad valikud, milliseid erivahendeid ja kuidas kasutada ning sellest tulenevalt erinevad tagajärjed. Peale sündmust analüüsime põhjalikult, kas oleks saanud teha ka muid valikuid,» ütles Malva.

Ta ei nõustu väitega, et politseinikud kardavad teenistusrelva sageli hoiatuslaskudeks haarata, sest sooritatud lasule järgneb hiljem põhjalik uurimine. «Uurimise eesmärk ei ole enam hoiatuslasu tegijat kiusata. See võis vanasti miilitsa ajal nii olla. Nüüd hinnatakse olukorda ja selle lahendusi. Selleks, et järgmisel korral saaks parimaid valikuid teha.»

Operatiivteabetalituse juhi sõnul toimub politseis aastas kümme kuni kakskümmend juhtumit, kus ametnik peab tegema hoiatuslasu või siis tulistab teenistusrelvast peatumismärguannet eirava auto rehvidesse.

Tänavune aasta on Malva sõnul peale Võrumaa Piusa juhtumit (läbiotsimise käigus puhkes majaperemehe ja läbiotsijate vahel ootamatult tulevahetus, kus hukkusid kaitsepolitseinik ja teda tulistanud peremees ning viga said kaitsepolitseinik ja politseiametnik) nende juhtumite arv, kus politseinikud relva kasutama pidid, sisuliselt olematu.

Samas on toimunud mitu politseinike vastu suunatud tõsist rünnakut, kui Rakveres pussitati kohalikku politseiülemat ja Viljandis peksti öörahu rikkujaid korralkutsunud politseipatrulli.
«Need juhtumid olid oma olemuselt politseinike jaoks täiesti ootamatud – Rakveres ei osanud noahaava saanud osakonna juht arvata, et teda ründab endine alluv ja Viljandis osutus ründajateks kõvahäälne seltskond, mis reeglina vägivaldseks ei tohiks muutuda.»