Põllumehed suhtuvad MESi põualaenu ettevaatlikult

Maaelu Edendamise Sihtasutus Foto: Hege-lee Paiste/Sakala

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu põllumeestele põuakahjust väljarabelemiseks jagatavale riiklikule toetuslaenule tormi just ei joosta. Septembri lõpuks oli laenuküsijaid vaid 74 summas 4,6 miljonit eurot. See on väike summa, arvestades põuakahju tegelikku suurust.

Kuigi algselt võis valitsuse eraldatud 20 miljonit eurot paista küll abina, siis tegelikult on tegemist parajalt kalli laenuga. Laenuvõtmist aga üritavad praegu niigi kitsastes oludes toimetavad põllumehed vältida. Seda enam, et MESi laen on kallim pankade pakutavast.

Kuu aega pärast laenutaotluste vastuvõtmise algust oli MESist käibekapitali laenu ilmastikust tingitud kahju tõttu vähenenud likviidsuse taastamiseks küsinud 74 põllumajandustootjat summas 4,6 miljonit krooni.

Laenu saab küsida maksimaalselt 200 000 eurot. Laenu antakse kuni kolmeks aastaks ning tagatis (kinnisvara või vallasvara) peab katma vähemalt 50 protsenti küsitud laenusummast. Laenuintress fikseeritakse laenu väljaandmise hetkel, selleks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav intressimäär pluss minimaalselt 4 protsenti.

MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg ütleb, et laenuküsijaid on isegi oodatust rohkem. „Laenu ei võeta kergekäeliselt, eriti nüüd. Praegu müüakse veel vilja ja laekumata on pindalatoetused. Usun, et paljud ootavad selle raha ära ja siis vaatavad, kui palju jääb puudu, et järgmisel aastal külvata.”

„Seda laenu võtavad need, kellel on tõesti hädasti vaja kohe käibekapitali. Meie laenuandjana ei konkureeri pankadega, sest saame laenata väiksema pandinõudega. Kui pank küsib tagatist 120 protsenti laenust, siis meie minimaalselt 50 protsenti.”

Raul Rosenberg kasvatab ka ise koos vend Priiduga juba aastaid Harjumaal vilja. Ta kinnitab, et tänavune põud mõjus saagile väga hävitavalt, esialgse hinnangu kohaselt on saak lausa kaks korda väiksem kui tavaliselt.

„Põhja-Eestis on õhuke mullakiht ja kuivus tegi neis paigus kõige enam kurja. Samas laenu kahju katmiseks pole meil vaja. Kui 20 miljonit eurot oleks toetusena laiali jagatud, siis toetuse oleks ikka vastu võtnud. Praegu kasutavad paljud pindalapõhist toetust, mis igal aastal laekub, ilmastikuriski maandamisel. Seega kui õigesti majandada, saab koguda pindalatoetuste arvelt reservi, millega katab raske aja.”

Saaki polnud, aga laenu ei võta

Simuna Ivax OÜ kasvatab Lääne-Virumaal vilja ja peab kalakasvatusi. Mõlemad tegevusharud kannatasid põua käes rängalt. Ettevõtte juht ja omanik Hans Kruusamägi ütleb, et talinisu saadi hektarilt 1,9 tonni tavalise 6 tonni asemel, rapsi tonn hektarilt.

„Oli kohti, kus saime 120 kilo rapsi hektarilt. 20. aprillil sadas vihma ja järgmine sadu tuli 25. augustil ehk kuivus kestis üle kolme kuu. Ühel põllul suutis raps kasvada 5–10 sentimeetri pikkuseks ja rohkem edasi ei arenenudki,” kirjeldab ta. „Samas rukkisaagi üle ei saa nuriseda, seda tuli 4,2 tonni hektarilt ning rukis on ka ainuke, mida meil müüa on.”

Hull lugu on ka kalakasvatustega. Näiteks Äntu kalakasvatuses voolab tavaliselt vett 250 liitrit sekundis, kuid pärast põuda vaid 30 liitrit sekundis. „Veetase on meeter maad allpool tavapärasest ning seda ei tõsta mõni üksik vihmane päev. Et vett juurde tuleks, peab kuu aega järjest korralikult sadama,” kõneleb Kruusamägi.

„Kalakasvatus on nagu püssirohutünn, pumbad töötavad kogu aeg ja hapnik jookseb peale. Me ei saa endale lubada ühtegi eksimust, üks katastroofiline voolukatkestus võib kõik tappa. Samal ajal püüame kala maha müüa niipalju kui võimalik. Kalakasvatuse juurdekasvust ei saa tänavu rääkida.”

Ka põldusid pole sügisesed vihmapäevad palju kosutanud – pealmised 15 sentimeetrit on küll niiskust saanud, kuid altpoolt on pind nii kõva, et ader ei lähe maasse, sõnab Kruusamägi. „Oleme kogu oma pinna pannud talivilja alla, loodetavasti tasub risk ära, sest taliviljasaak on tavaliselt hea.”

Kruusamägi praegu laenuvõtmise peale ei mõtle. Pigem vastupidi – ta on tänavu sügisel tagasi maksnud hulga laenusid, müües maha kõik, mis võimalik. „Nii sain lahti pangalaenudest, jäänud on veel üks vana MESi laen. Kas uut laenu on vaja võtta, seda otsustan kevadel,” räägib ta.

Tuleb olla realist

Kevili nõukogu esimees Jaak Läänemets ütleb, et praegu on põllumeestel eesmärk ellu jääda. „Meil on selja taga kaks rasket aastat ja nüüd tuli kolmas veel hullem. Seega me pole veel eelmisigi olukordi lahendanud, kui tuli uus katsumus,” nendib ta. „Eks kõik peavad oma numbrid üle vaatama ja mõtlema, kas on mõistlik jätkata, ja kui jah, siis mismoodi selleks vahendeid leida.”

Läänemets ütleb, et üheaastane laen praeguses olukorras oleks hukatuslik, umbes nagu kiirlaen. „Ei saa ühe aastaga ära klaarida kolme aasta probleeme,” ütleb ta ja lisab, et selles mõttes on MESi laen mõistlik, kuna selle tähtaeg on kolm aastat.

„See on ikkagi päästeventiil ja kui on otsustatud, et taevamannat toetustena ei puistata, siis ega pole palju muid tingimusi põllumeest aidata. Jah, see ei ole esimene koht, kust minna laenu küsima, pigem järgmine juhul, kui kodupangast ei õnnestu laenu saada. Kindlasti on MESi laenu eelis ka see, et nõutakse märksa väiksemaid tagatisi kui pangas.”

Läänemets tõdeb, et „sel aastal on kõik punases”: saagid on vähem kui pool loodetust. „Kui seda aastat kokku võtta, siis üks asi on positiivne – hooaeg lõppes väga vara, palju varem kui eelmisel aastal. Oleme külvanud palju talivilja ja kui see ilusti talvitub, võib tulla ilus saak. Loodame, et tänavuse aasta arved saavad siis makstud.”

„Praegu on igaühel tõehetk – kuidas ellu jääda. On palju erinevaid rahastamisskeeme, aga ennekõike peab iga põllumees jääma realistiks ja kriitiliselt olukorda hindama. Üldiselt on aga põllumehed optimistid ja loodavad alati, et järgmine aasta tuleb parem.”