Galerii ja video: Prantsusmaa kaalub eriolukorra kehtestamist

Prantsusmaa kaalub meeleavalduste tõttu võimalust kehtestada riigis eriolukord. Eile Pariisis aset leidnud märatsemise käigus sai viga 133 inimest.

Elukalliduse ja kütusehindade tõusu vastu suunatud protestid on ajapikku kasvanud laiemaks mässuks president Emmanuel Macroni vastu. Tegu on viimase kümnendi kõige suuremate meeleavaldustega Prantsusmaal.

Eile pandi muu hulgas tuli otsa majadele ja autodele, rüüstati poode ning kakeldi politseinikega. Ühe AFP allika sõnul varastati politseiautost ka automaatrelv. Politseinikud olid sunnitud käiku laskma pisargaasi ja veekahurid, et mässavat rahvamassi ohjeldada.

G20 tippkohtumisel sõnas Macron, et märatsejad võetakse vastutusele. Presidendi sõnul ei taha vägivallatsejad tegelikult mingit muutust. «Nad on nende eesmärkide reeturid. Nad teesklevad, et esindavad teatud mõtteid, millega nad tegelikkuses manipuleerivad,» sõnas ta. Täna naaseb Macron Argentinast tagasi kodumaale ning kohtub peaministri ja siseministriga, et olukorrale lahendus leida.

Prantsusmaal on meeleavalduste sümboliks saanud kollased vestid, mida protesteerijad kannavad. Rahumeelsete meeleavaldajate sõnul on märatsemise eest peamiselt vastutavad vasak- ja paremäärmuslased, kes ei esinda absoluutselt meeleavalduse eesmärki.

Prantsusmaa viimaste aastate tõsiseimates linnarahutustes on saanud vigastada 133 inimest, kinni on peetud 412 korrarikkujat, teatas Pariisi politsei täna. Politsei teatel sai eilsetes rahutustes vigastada 23 politseinikku. Vahistatuist 378 peeti kinni seoses vägivallaga Pariisi kesklinnas. Kokku protesteeris üle riigi 75 000 inimest, neist valdav enamus rahumeelselt. 

Tagasi üles