Taani tahab kurjategijatest migrandid üksikule saarele asustada

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Taani politseinikud Saksamaa-Taani piiril.

FOTO: CLAUS FISKER / AFP / Scanpix

Kuula artiklit

Taani kavatseb soovimatud migrandid asustada raskesti ligipääsetavale väikesaarele, kus praegu asuvad laboratooriumid, tallid ja haigete loomade hukkamiseks mõeldud krematoorium, kirjutab New York Times.

Integratsiooniminister Inger Støjberg.

FOTO: Emmanuel Dunand / AFP / Scanpix

«Nad on Taanis soovimatud ja nad tunnetaksid seda,» ütles immigratsiooniminister Inger Støjberg Facebookis.

Reedel teatas Taani parempoolsete toetuse abil võimul püsiv vähemusvalitsus kokkuleppest asustada kuni 100 inimest Lindholmi saarele. Tegu on välismaalastega, kes on kuritegudes süüdi mõistetud, kuid ei saa naasta oma päritoluriikidesse. Paljud neist oleks inimesed, kelle varjupaigataotlused on tagasi lükatud. 

Väikesaar asub Läänemeres, Taani rannikust umbes kahe kilomeetri kaugusel. Praamid liiguvad sinna harva. Välismaalastel lasuks kohustus endast iga päev saarele püstitatud keskuses registreerida ning tingimuse täitmata jätmise puhul võib neid oodata koguni vangistus.

Parempoolse Taani Rahvapartei kõneisik ütles, et praamiühendus üritatakse viia miinimumini. «Teeme selle võimalikult tülikaks ja kalliks,» sõnas ta.

Leppe kohaselt suunatakse immigrantidele mõeldud hoonete ehitamiseks järgmise nelja aasta jooksul 101,5 miljonit eurot. Valmima peaks need 2021. aastal.

Läbirääkimisi juhtinud rahandusminister Kristian Jensen ütles, et saar pole küll vangla, kuid sinna määratud inimesed peaks seal ka ööbima. Taani inimõiguste instituudi asejuhi Louise Holcki väitel jälgib organisatsioon olukorda väga pingsalt ja hoiab silma peal, et ei rikutaks rahvusvahelisi kohustusi.

Kokkuleppele jõuti eelarveläbirääkimiste käigus. Igal aastal nõuab parempoolne Taani Rahvapartei piiranguid immigrantidele ja pakub vähemusvalitsusele vastu oma hääli eelarve vastuvõtmiseks.

Sarnaselt ülejäänud Euroopale tõi ka Taanis populistide ja natsionalistide esiletõusu kaasa Lähis-Idast ja Aafrikast 2015. ja 2016. tulnud migratsioonilaine. Valitsus on lubanud immigratsiooniseadust karmistada, aga samas täita rahvusvaheliste inimõiguste konventsioonidega seatud nõudeid.

Lindholmi saarega seotud projekt on osa valitsuse plaanist motiveerida varjupaigataotlusele eitava vastuse saanud põgenikke riigist lahkuma. 

Kriminaalse taustaga asüülitaotlejatel pole lubatud Taanis töötada. Neile, keda pole võimalik riigist välja saata, antakse elukoht. Samas pole neil võimalik seal omale ise toitu valmistada - Neile on ette nähtud toit ja umbes ühe euro suurune toetus päevas, mida ei maksta välja juhul, kui nad võimudega koostööd ei tee.

Endine immigratsiooniminister Birthe Rønn Hornbech nimetas saareprojekti naljaks ja võrdles seda jalgpallis omavärava löömisega. «Sellest ei tule midagi välja,» kirjutas ta arvamusloos.

Paljude asüülitaotlejate kodumaale tagasi saatmine on võimatu, sest neid võidakse seal väärkohelda. Samuti keelduvad mitmed asukohariigid asüülitaotlejaid tagasi võtmast. Samas viibib Taani pagulaskeskustes sadu migrante, kes keelduvad lahkumast, esitades sellega suure väljakutse valitsusele, kes on lubanud vabaneda neist, kellel pole õiguslikku alust Taanis viibimiseks.

Mõned asüülitaotlejad on vastu pidanud juba kümme aastat, seda hoolimata halvenevatest elutingimustest. Mõnede inimõiguslaste sõnul on osades pagulaskeskustes tingimused isegi vanglatega võrreldes oluliselt halvemad.

Lars Løkke Rasmussen

FOTO: STEPHANIE LECOCQ / EPA / Scanpix

Taani peaminister Lars Løkke Rasmussen ütles eelmisel kuul, et valitsuse eesmärgiks pole enam põgenike integreerimine, vaid nende ajutine majutamine seni, kuni nad saavad kodumaale tagasi minna.

«Pole lihtne paluda perekondadel koju minna, kui nad on tegelikult end sisse seadnud. Aga see on moraalselt õige asi. Me ei peaks tegema põgenikest immigrante,» ütles ta oma erakonnakaaslastele.

Suvel jõustus Taanis burkakeeld, sest seda ei peetud Taani väärtustega kooskõlas olevaks. Sel kuul kiidab parlament suure tõenäosusega heaks eelnõu, mille kohaselt peavad kodakondsust soovivad immigrandid tseremoonia käigus ametnikega kätt suruma. Mõned moslemid peavad seda vastuvõetamatuks, sest nende usk ei luba vastassoo esindajaga kätelda. Valitsuse sõnul on käepigistused Taani kultuuri ja väärtuste osa.

Tagasi üles