NATO peasekretär usutluses Postimehele: NATO asendamine ELi kaitsekoostööga pole võimalik

  • Keskmaa tuumarakettide idee teeb tuumapommi kasutamise lävendi madalamaks.
  • Võrreldes 2014. aastaga on NATO hoiakut tuntavalt ümber kujundanud.
  • Enne Krimmi poleks Baltimaadesse NATO üksuste toomine kõne alla tulnud.
  • Kõigi ELi-väliste liitlaste asukohad on NATO-le strateegiliselt üliolulised.

NATO peasekretäri sõnul tervitab ta kõiki ELi kaitsealgatusi, mis allianssi toetavad, aga mitte neid, mis dubleerivad või lausa konkureerivad.

FOTO: Max Rossi/Reuters/Scanpix

Euroopa Liit ei saa kuidagi asendada NATOt mitte ainult seetõttu, et pärast Brexitit tuleb 80 protsenti liitlaste kaitsekuludest väljastpoolt ühendust, vaid ka geograafilistel põhjustel, ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg eile Postimehele antud intervjuus.

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Kas teile ei tundu, et teie töö võib olla muutunud isegi keerulisemaks kui teie kolleegidel külma sõja päevil?

Külma sõja päevil oli selgesti sõnastatud ülesanne: heidutada Nõukogude Liitu. NATO oli selles edukas 40 aastat. Meil oli pingelisi hetki ja vastasseise NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) vahel, kuid see oli teatud mõttes ennustatav seis. Mängureeglid olid hästi teada.

Praegune maailm on palju raskemini ennustatav. Osaliselt seetõttu, et meil on palju rohkem ohte ja väljakutseid. Mitte ainult ähvardav Venemaa idas, vaid ka ISIS, terrorism nii meie piiride lähedal kui ka meie linnades, massihävitusrelvade levik Põhja-Koreas, Iraan. Ka aina suuremaks jõuks muutuv Hiina. Ja siis on meil küberohud, hübriidohud, ebastabiilsus Musta mere piirkonnas, Vene väed Gruusias ja Ukrainas.

See suur ennustamatus teeb olukorra paljuski keerulisemaks, hoolimata sellest, et vastasseisude ja vägede arv Euroopas on võrreldes külma sõja ajaga vähenenud.

Tagasi üles