Putin: spiooniskandaalide eesmärk on Venemaa mainet mustata (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/12/20/11669190t1h5b3f.jpg)
Vene president Vladimir Putin ütles tänasel aastapressikonverentsil, et spiooniskandaalid on lääneriikide katse õõnestada Venemaa mainet.
Putin viitas endise topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamisele Salisburys ja Maria Butina süüdimõistmisele USAs. «Kui ei oleks olnud Skripale, oleksid nad midagi muud välja mõelnud. On vaid üks eesmärk: takistada Venemaa arenemist võimalikuks konkurendiks,» väitis Putin.
Putin kritiseeris Vene kodaniku Maria Butina süüdimõistmist Ühendriikides. Butina mõisteti süüdi ebaseaduslikult välisagendina tegutsemise eest juhtumis, mis oli seotud Venemaa sekkumisega USA 2016. aasta presidendivalimistesse.
Relvaaktivistist Butina tunnistas end süüdi katses mõjutada USA välispoliitikat ja on silmitsi kuuekuise vanglakaristuse ja väljasaatmisega. «Ma ei saa aru, milles ta end süüdi tunnistas, sest ta ei tegutsenud valitsuse suunistel. Mida iganes ta ütles, tegi ta seda 10-15 aastase vanglakaristuse ähvarduse taustal,» ütles Putin.
«Ma ei saa aru, miks nad ta vangi panid. Selleks ei ole alust,» jätkas president.
Putin lisas, et lääneriikide sanktsioonid tulenevad sellest, et Venemaa mõjukus on maailmas suurenemas. «See on seotud Venemaa kasvava võimuga,» rääkis Putin. «Väljakule on ilmunud tugev mängija, kellega tuleb tegelda. Kuni hiljutise ajani arvati, et sellist riiki enam ei ole.»
Tema sõnul on Venemaa majandus sanktsioonidega kohandunud ja osaliselt on sanktsioonide mõju olnud positiivne, viies näiteks Vene põllumajanduse kasvuni.
Tuumaoht suureneb
Samas kasvab tema sõnul maailmas kalduvus alahinnata tuumasõja ohtlikkust ja on märgata relvastuse piiramise süsteemi lagunemist.
«Sündmuste sellise arengu ohtu maailmas retušeeritakse, see hägustub, tundub võimatu või millegipärast juba tähtsusetu,» märkis Putin. «Hoidku jumal, et midagi sellist juhtub. See võib tuua kaasa terve tsivilisatsiooni, võib-olla ka planeedi huku.»
Putin viitas asjaolule, et USA plaanib lahkuda 1987. aasta keskmaa tuumajõudude (INF) leppest. Ta hoiatas, et kui USA paigutab Euroopasse keskmaarakette, siis on Venemaa sunnitud samaga vastama.
«Raske on ette kujutada, kuidas olukord edasi areneb. Kui need raketid ilmuvad Euroopasse, siis mis meil üle jääb .... loomulikult peame tagama oma julgeoleku,» märkis president, väites, et Venemaa ei taotle üleolekut, vaid tasakaalu.
Putin lisas, et Lääne analüütikud räägivad võimalusest kasutada madala võimsusega tuumarelvi ja hoiatas, et tuumarelvade kasutamisse leebemalt suhtumine suurendab täieliku tuumasõja ohtu.
«On suundumus tuumarelva kasutamise läve alandamisele. On mõtteid luua väikese võimsusega tuumalaenguid. See ei ole enam tuumarelva strateegiline, vaid taktikaline kasutamine. Kuid läve alandamine võib tuua üleilmse tuumakatastroofi,» selgitas Putin.
Ta märkis ka, et kui USA kaalub ballistiliste rakettide varustamist tavalõhkepeadega, on see ohtlik, kuna selline rakett võidakse tuvastada kui tuumalõhkepead kandev, mis võib viia aga katastroofini.