Vene suursaadik ÜRO-s: halvad suhted USA-ga ilmselt niipea ei parane
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa ja USA suhted on praktiliselt olematud ja see on halb mitte ainult mõlemale riigile, vaid ka maailmale ning väljavaateid paranemiseks lähiajal ilmselt ei ole, ütles Venemaa suursaadik ÜRO-s Vassili Nebenzja.
Nebenzja ütles reedel Venemaa ÜRO esinduses antud pikemas intervjuus rühmale ajakirjanikele, et USA presidendi Donald Trumpi administratsioon peaks pakkuma Pyongyangile mõned algatused, et liikuda Põhja-Korea tuumavabaks muutumise poole. Ta märkis, et praegu on olukord tupikus.
Venemaa ja Hiina on toetanud sanktsioonide leevendamist, et edasiliikumisele hoogu anda, kuid USA nõuab, et Põhja-Korea peab astuma esimesed sammud oma tuumaprogrammi likvideerimiseks.
Suursaadiku sõnul on ta mures, et olukord võib liikuda tagasi 2017. aastasse, kus Põhja-Korea korraldas tuuma- ja raketikatsetusi ning eskaleerus retoorika.
Iraani teemadel rääkides ütles Nebenzja, et ta on mures USA strateegia pärast, kui sanktsioonid ei too muutust Teherani käitumises, mida Trumpi administratsioon tahab.
Nebenzja sõnul tuleb USA-l ja Venemaal rääkida sellistel globaalsetel teemadel nagu strateegiline stabiilsus, terrorism, uimastikaubandus ja regionaalkonfliktid.
President Trump "mõistab üsna hästi, et parem on teha koostööd," ütles suursaadik.
Pidades silmas asjaolu, et Venemaa on muutunud keskseks teemaks USA sisepoliitikas - süüdistatuna sekkumises 2016. aasta valmimistesse, mida uurib eriprokurör Robert Mueller - ja haavatavust, mis ümbritseb Trumpi administratsiooni, siis "ma ei näe liiga eredaid väljavaateid (suhete) paranemiseks lähiajal", lisas ta.
Vaadates laiemalt USA positsiooni maailmas president Trumpi ametiajal, siis ei usu Vene suursaadik ÜRO-s, et Ühendriigid taanduksid.
Maailmas on võimu tasakaal muutumas ning "me kindlasti oleme tunnistajaks multipolaarse maailma tõusule", kus teised võimukeskused, mitte ainult Venemaa ja Hiina, vaid India, Brasiilia ja Aafrika "kõik tahavad olla osa maailma juhtimisest ja nad tahavad oma hääle kuulda võtmist ja oma huvidega arvestamist", ütles Nebenzja.
Ta kordas Vene presidendi Vladimir Putini seisukohta, et Trumpi otsus tuua USA väed Süüriast ära on positiivne samm, kuid väljendas samas kahtlust, kas seda ka tegelikult tehakse.
Ma märkis, et ameeriklaste kurdidest liitlastel tuleb integreeruda Süüria ühiskonda ning nende õigusi ja huve tuleb konflikti lõplikus lahenduses arvesse võtta.
Nebenzja sõnul väljendas USA endine välisminister Condoleeza Rice tema seisukohta küsimuses, miks Venemaa on Süürias: "Ainus põhjus Venemaa kohaloluks Süürias on hoida ära teine Liibüa, ja see on tõsi."
Süüria oli äärmusrühmituse Islamiriik loodud terroristliku kalifaadi taimelava ning "meie eesmärk oli mitte lubada neil seal õitseda", ütles suursaadik ja lisaks, et Venemaa eesmärk oli ka taastada Süüria territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus.
Nebenzja rõhutas, et suurim oht tänapäeva maailmas ei ole Venemaa, Hiina, Põhja-Korea ja Iraan nagu seda väidetakse USA riiklikus julgeolekustrateegias, vaid terrorism ning seetõttu on kõige rohkem vaja "tõelist koalitsiooni võitluseks rahvusvahelise terrorismi vastu".