USAs ei saa täna kuupalka umbes 800 000 riigiametnikku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/11/11707266t1ha0e0.jpg)
USAs ei saa reedel riigiametite osalise tööseisaku tõttu kuupalka umbes 800 000 föderaalametnikku, kuigi üle pooled neist peavad ikkagi tööle minema, ning samal päeval kordab USA oma tööseisakute pikkusrekordit - 21 päeva.
USA seni pikim tööseisak kestis samuti 21 päeva ja lõppes 1996. aasta 6. jaanuaril, kui valitsust juhtis Bill Clinton. Suure tõenäosusega lööb käimasolev tööseisak selle rekordi üle, sest kiiret lahendust silmapiiril ei paista.
Käimasolev tööseisak jättis 15 ministeeriumist rahastuseta üheksa. Nende seas on põllumajandus-, sisejulgeoleku-, sise-, transpordi- ja justiitsministeerium. Suletud on ka mitmed rahvuspargid, loomaaiad ja muuseumid ning pea kõikidele kosmoseagentuuri NASA ja maksuameti töötajatele anti korraldus koju jääda.
Kuna paljude ametnike tööd peetakse riigi seisukohast hädavajalikuks, siis palgatšekita jäämisest hoolimata peab reedel palgata tööd jätkama umbes 420 000 föderaalametnikku.
Tõenäoliselt saavad ametnikud lõpuks oma raha kätte, kui tööseisak läbi saab. Senat kiitis heaks eelnõu, mis tagab föderaalametnikele saamata jäänud palga maksmise. Eelnõu vajab ka esindajatekoja heakskiitu ning president Donald Trump ütles sel nädalal, et ametnikud saavad oma raha kätte.
Praegune tööseisak sai alguse USA-Mehhiko piiritara vaidlusest. Trump soovib kongressilt tara ehitamiseks 5,7 miljardit dollarit, aga kongressi demokraadid ja ka paljud vabariiklased ei taha seda talle anda. Vaidluse tõttu jäi kongressis seisma kogu föderaaltasandi eelarveprotsess, mistõttu ei saanud mittehädavajalikud riigiametid uut rahastust peale ja nad pidid uksed sulgema.
Trumpi sõnul tuleb tara ehitada riikliku julgeoleku tagamiseks ja piiril oleva väidetava kuritegevus- ja humanitaarkriisi lõpetamiseks. Vastaste hinnangul pole selleks piiritara vaja ning mingit kriisi pole.
Tööseisaku mõjud on hakanud kuhjuma ja negatiivselt mõjutama ka USA majandust.
Trump käis eile Texases rõhutamas kurjategijate ja uimastite kriisi. «Kui me seda (piiritara) mingil põhjusel käima ei saa, siis kuulutan välja riikliku hädaolukorra,» lausus ta.
President arutab Valge Maja advokaatide ja liitlastega võimalust kasutada presidendi hädaolukorra volitusi kongressist mööda minemiseks ning piiritara rahastamiseks ja ehitamiseks ühepoolselt.
Anonüümsust palunud kongressi ametnik ütles, et Valge Maja andis sõjaväe inseneride korpusele korralduse otsida miljardeid dollareid kriisirahastusest, mis eraldati eelmisel aastal Puerto Ricole ja teistele piirkondadele ning mida saaks piiritarale ümber suunata.
Analüütikud peavad hädaolukorra väljakuulutamist lahenduseks, mis annaks osalise võidu nii Trumpile kui ka demokraatidele ja lubaks neil edasi liikuda.
Trump saaks väita, et täitis oma tuntuima valimislubaduse ja ületas demokraatide vastuseisu. Demokraadid saavad öelda, et nad ei andnud Trumpile järgi ning võivad seejärel vaidlustada hädaolukorra kohtus argumendiga, et Trumpi valitsus tõlgendas hädaolukorda valesti ja seetõttu ületas oma volitusi.
Olukorra teeb ähmaseks asjaolu, et seadus ei ütle täpselt, mis on riiklik hädaolukord.
Trumpilt küsiti eile, mis ta palgatšekita jäävate ametnike käekäigust arvab. President ei vastanud küsimusele ja ütles vaid, et tunneb kaasa inimestele, kelle pereliikmed on tapnud üle piiri tulnud kurjategijad.