Rootsis sünnib taas sotsiaaldemokraatide ja roheliste vähemusvalitsus
Oluliselt uuendatud kl 19.47!

Neli kuud pärast parlamendivalimisi jätkuvad Rootsis valitsuskõnelused.

FOTO: Pontus Lundahl/TT / TT NYHETSBYRÅN/Scanpix

Kuula artiklit

Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Partei ja rohelised teatasid reedel, et moodustavad liberaalide ja Keskpartei toetusega vähemusvalitsuse eesmärgiga teha lõpp neli kuud kestnud poliitilisele patiseisule. 

Sotsiaaldemokraatide ja roheliste vähemusvalitsus juhtis Rootsit alates 2014. aasta oktoobrist mullu 9. septembril korraldatud valimisteni ning on jätkanud sestsaadik kohusetäitja rollis. 

Neli erakonda avaldas reedel pärast kokkuleppe sõlmimist oma veebilehtedel 15-leheküljelise poliitikadokumendi. «Kokkuleppe tulemusena nõustuvad Keskpartei ja liberaalid sellega, et (sotsiaaldemokraatide liider) Stefan Löfven saab sotsiaaldemokraatidest ja rohelistest koosneva valitsuse peaministriks,» seisis dokumendi tekstis. 

Keskerakond ja liberaalid ise valitsusega ei liitu. 

Loodaval vähemusvalitsusel oleks koos Keskerakonna ja liberaalide toetusega 349-kohalises parlamendis 167 kohta ehk enamusest jääks vajaka kaheksa mandaati. 

Keskerakond ja liberaalid on seni kuulunud paremtsentristlikku valimisblokki Allianss, kuhu kuuluvad veel Mõõdukas Koonderakond ja kristlikud demokraadid. 

Sotsiaaldemokraadid tegid kokkuleppe sünniks Keskparteile järeleandmisi tööjõuturu seaduse osas ja nõustusid üürieluasemepoliitika dereguleerimisega. 

«Sellistel läbirääkimistel tuleb osata kompromisse teha,» ütles Keskerakonna esimees Annie Lööf. 

Päevalehe Aftonbladet andmel surusid rohelised läbi oma nõudmise, et taastatakse lennureiside maks ja lubatakse pagulasperede taasühendamist.

Parlament paneb uue peaministrikandidaadi hääletusele kolmapäeval. Kui ta valituks ei osutu, on võimalik veel üks katse enne uute valimiste väljakuulutamist. Seni on nurjunud kaks katset.

Parlamendispiiker Andreas Norlén on juba korra andnud ülesande koalitsioon moodustada nii Lofvenile kui konservatiivide juhile Ulf Kristerssonile, kuid mõlemad on parlamendihääletusel põrunud. 

Rootsi poliitilises süsteemis saab valitsus tegutseda seni, kuni parlamendienamus sellele umbusaldust ei avalda. 

Tagasi üles