Kohutavalt kurb ja kohutavalt ilus «Külm sõda» (2)

Andrei Liimets
, filmikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Armastus üle riigipiiride ja ideoloogiate: Joanna Kulig ja Tomasz Kot filmis «Külm sõda».  FOTO: Kaader Filmist
Armastus üle riigipiiride ja ideoloogiate: Joanna Kulig ja Tomasz Kot filmis «Külm sõda». FOTO: Kaader Filmist Foto: Kaader filmist

Inglismaal resideeriva poola päritolu Paweł Pawlikowski nimi sai tuntuks juba 2000ndate aastate alguses mitmel festivalil kiita saanud filmidega «Viimane võimalus» ja «Minu suvearmastus».

Tõelise läbilöögi tegi mees oma sünnimaa ajaloo kallale asuva ning parima võõrfilmi Oscariga pärjatud «Idaga», mida võib Florian von Donnersmarcki «Teiste elu» kõrval pidada tugevaimaks Euroopa lähimineviku lahanguks sel aastatuhandel. «Külm sõda» on «Ida» mantlipärijaks nii sisult, vormilt kui ka mõjuvuselt.

Filmi peategelastega kohtub vaataja esmakordselt 1949. aastal, mil pianist Wiktor (Tomasz Kot) otsib Poola maakohtadest andekaid lauljaid-tantsijaid, kellest folktruppi moodustada. Talle jääb silma tahumatu, ent karismaatiline Zula (Joanna Kulig). Kahe pealtnäha väga erineva inimese vahel tekib tõmme, mis on tugevam kummagi teistest soovidest ning instinktidest.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles