Venezuela opositsiooni domineeritud parlamendi spiiker kuulutas end kolmapäeval suurmeeleavaldusel president Nicolás Maduro režiimi vastu end «presidendi kohusetäitjaks».
Venezuela parlamendispiiker kuulutas end presidendi kohusetäitjaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vannun, et võtan presidendi kohusetäitjana ametlikult enda kanda riigi täitevvõimu, et teha lõpp usurpeerimisele, panna ametisse üleminekuvalitsus ja korraldada vabad valimised,» kuulutas rahvusassamblee spiiker Juan Guaidó.
Maduro liitlastega mehitatud ülemkohus oli vahetult enne seda andnud käsu kriminaaluurimise alustamiseks rahvusassamblee suhtes.
Caracases tuli kolmapäeval valitsusvastaste ja võimude toetuseks korraldatud kahe meeleavalduse raames tänavatele tuhandeid inimesi, ütles AFP reporter.
Meeleavaldusi korraldatakse kolmapäeval ka teistes Venezuela linnades.
Venezuelas on pinged haripunktis pärast seda, kui 27 mässulist sõdurit püüdis esmaspäeval vallutada sõjaväe juhtimispunkti pealinnas Caracases ja algatada mässu Maduro sotsialistliku valitsuse vastu.
Ehkki Madurole lojaalne sõjavägi surus mässu kiiresti maha, tõid sõdurite mäss ja mässajate avaldatud video üleskutsega rahvale nende toetuseks tänavatele tulla Caracases ja selle ümbruses kaasa 30 väiksemat meeleavaldust, vahendas Social Conflict Observatory.
Ööl vastu kolmapäeva hukkus Maduro vastaste ja toetajate kokkupõrgetes vähemalt neli inimest, teatasid politsei ja vabaühendused.
Venezuela opositsiooni domineeritud parlament teatas varem jaanuaris suurmeeleavalduse korraldamisest 23. jaanuaril. Võimupartei teatas seepeale, et korraldab kolmapäeval vastudemonstratsiooni valitsuse toetuseks.
Kolmapäevane protestikuupäev, 23. jaanuar, on sümboolne, sest samal päeval 61 aasta eest langes Venezuelas Marcos Pérez Jiméneze diktatuur.
Tegemist on esimese suurema tänavaliikumisega pärast 2017. aasta aprillis ja juulis aset leidnud rahutusi, mille mahasurumisel hukkus 125 inimest.
Venezuelas on rängim majanduskriis selle uuemas ajaloos ning riik on neljandat aastat järjest languses.
Maduro vannutati presidendiks 10. jaanuaril mullu mais korraldatud valimiste tulemusena, mida opositsioon boikottis ja mille rahvusvaheline kogukond on farsina hukka mõistnud.
Opositsiooni domineeritud rahvusassamblee tegutseb ilma sisulise võimuta alates 2017. aasta juulist, kui Maduro liitlastega mehitatud põhiseadusassamblee sellelt võimu üle võttis.
USA tunnustas parlamendispiikrit Venezuela ajutise presidendina
USA president Donald Trump tunnutas kolmapäeval Venezuela opositsiooniliidrit, rahvusassamblee spiikrit Juan Guaidót riigi ajutise presidendina.
Ühendriikide riigipea nimetas Venezuela sotsialistist presidenti Nicolás Maduro «mittelegitiimseks» ja ütles, et Guaidó juhitud rahvusassamblee «on ainus legitiimne Venezuela võimuharu, mille venezuela rahvas on korrakohaselt valinud».
Guaidó kuulutas end kolmapäeval suurmeeleavaldusel Maduro režiimi vastu «presidendi kohusetäitjaks».