Austraalia kuumalaine meelitab madusid inimeste tualetipottidesse

Püüton tualetipotis Austraalias Darwinis.

FOTO: Caters News Agency / Scanpix

Et maod satuvad aeg-ajalt Austraalias äärelinnas elavate inimeste hoovi või majja, pole kuigi haruldane, kuid juba mõnda aega kestev äärmuslik kuumalaine ja põud on pannud roomajad otsima niiskust, mistõttu on inimesed üha sagedamini hakanud neid leidma vannitoast ja tualetist.

Queenslandi osariigis tegutsev maopüüdja Luke Huntley on viimasel ajal pidanud minema mitmel korral appi inimestele, kelle vannituppa on sattunud mõni madu.

Eelmisel nädalal tõi ta ühest vannitoast ära üle kahe meetri pika püütoni, kes oli roomanud lahtisest uksest majja ning roninud dušikabiini. Paar päeva enne seda korjas ta tualetipotist välja sinna suplema roninud puunastiku.

«Kuumade päevade ja kuiva ilmaga püüavad maod leida niiskust ja püsida jahedas just nagu meiegi,» kirjutas Huntley oma Facebooki lehel.

Hiljuti kõndis ka Brisbane’is elav Helen Richards oma hämarasse vannituppa ning istus tualetipotile ilma sellesse enne vaatamata. Järsku tundis ta nahal õrna puudutust ja seejärel teravat valu. Kui ta potti vaatas, sattus ta silmitsi püütoniga.

Rekordeid purustav kuumalaine on Austraalias muutnud maastiku krõbekuivaks, põhjustanud tulekahjusid ja ajanud elektrisüsteemi viimasele piirile. Eelmisel neljapäeval kerkis näiteks Adelaide’is temperatuur 46,7 kraadini ning riigi kaguosas mõõdeti öiseks temperatuuriks 35,6 kraadi sooja – nii kuuma öist ilma pole jaanuaris mõõdetud kusagil maailmas.

Austraalia keskmine temperatuur on alates 1910. aastast kerkinud umbes kraadi jagu ning kuumalained ja põud on muutunud riigi meteoroloogiameti andmeil üha tavalisemaks. Kaheksa Austraalia kümnest kõige kuumemast aastast on olnud viimase 13 aasta jooksul.

Mida kuumem ilm, seda rohkem puutuvad inimesed Austraalias kokku ka madudega. Riigis on umbes 140 eri liiki maismaamadusid ning mida rohkem linnad laienevad, seda tõenäolisem on, et elamupiirkonnad ja madude elupaigad hakkavad kattuma, selgitasid Melbourne’i ülikooli teadlased.

See tähendab, et sagenevad inimeste ja nende lemmikloomad kokkupuuted madudega. Seda eriti Austraalia kevadel, mis algab septembris. Maod on liikuvad ka kogu suve kestel ehk alates detsembrist kuni veebruarini.

«Kui ilm muub soojaks ja päikest on rohkem, tulevad maod välja peesitama,» rääkis Melbourne’i ülikooli maomürke uuriva üksuse teadur Timothy Jackson. «Kui nad on piisavalt üles soojenenud, muutuvad nad näljaseks – võib olla, et nad pole söönud mitu kuud.»

Tema sõnul ei tasu madusid siiski peljata: «Selles pole midagi ohtlikku, aga see annab põhjust oma ümbrust hoolikamalt jälgida, sest me teame, et kohtumised madudega ei lõppe alati hästi.»

Ta rõhutas, et maod ei püüa teadlikult inimesi ega koduloomi rünnata. «Viimane, keda toitu otsiv madu kohata tahab, on suur primaat, koer või kass,» toonitas ta.

Vahel siiski langevad ka koduloomad madude ohvriks. Näiteks maopüüdja Huntley kutsuti paar nädala tagasi appi majja, kus püüton oli ära söönud kassi.

Tagasi üles