Afganistani põrgust pääsenud kaks eestlast meenutavad hirmu, nälga ja «suurt tänutunnet»
Üheksa aastat kestnud sõda nõudis 16 eestlase elu

  • Enam kui üheksa aastat väldanud sõjas langes 36 Eestis pärit meest.
  • Ametlikel andmetel langes NSVLi poolel ligi 14 000 meest.
  • Aastatel 2003–2014 langes Afganistanis üheksa Eesti kaitseväelast.

Farahrudis asunud 411. pataljoni eriüksus saabus veebruaris 1986 tagasi luurekäigult. Alar Nigul on tagareas teine.

FOTO: Erakogu

15. veebruaril 1989 hüppas 45-aastane kindralleitnant Boriss Gromov maha viimaselt Afganistanist lahkunud Nõukogude armee soomukilt ja marssis mööda Amudarja jõe Rahvaste Sõpruse raudsilda Usbekistani poolele, et kanda ette vägede edukast väljaviimisest. Mõni soomuk eespool lahkus sellest võõrast sõjast ka viimane eestlane.

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Paar kuud varem andis kindral Gromov pressikonverentsi, kus kinnitas, et Nõukogude vägede väljaviimine ei ole lüüasaamine selles enam kui üheksa aastat kestnud sõjas. «Mitte ükski meie väeüksus, ka kõige väiksem, pole mitte kunagi taganenud. Sellepärast ei saa rääkida lüüasaamisest,» kinnitas kindral Kabulis ajakirjanikele. Gromov valetas.

Tagasi üles