Putin: Venemaa sihib vajadusel relvad lääne keskustele
Täiendatud 13.31!

Vladimir Putin.

FOTO: Sputnik / Reuters / Scanpix

Venemaa president Vladimir Putin pidas täna oma iga-aastase kõne olukorrast riigis ajal, mil tema toetusnumbrid on rekordlanguses.

Venemaa suunab USA vastu uued relvad, kui ameeriklased paigutavad pärast keskmaa tuumajõudude lepingust (INF) lahkumist Euroopasse uued keskmaaraketid, hoiatas president Putin täna.

Putin kinnitas, et Venemaa ei paiguta esimesena Euroopasse keskmaarakette, aga vastab, kui USA seda teeb. Ja rakette ei sihita mitte üksnes USA rakette võõrustavate riikide pihta, vaid võetakse kasutusele uued relvad, mis võtavad sihikule ka USA otsustuskeskused.

«Ma olen seda juba varem öelnud, aga teen seda veelkord, sest see on väga tähtis. Kordan meelega: Venemaal ei ole kavas esimesena selliseid rakette Euroopasse paigutada,» ütles Putin parlamendikõnes.

«Venemaa võib olla sunnitud paigutama relvad otsustuskeskuste vastu, mis on meid ähvardavate raketisüsteemida taga.»

Süüdistused INF-ist lahkumise aadressil

Rääkides keskmaa tuumajõudude piiramise leppe peatamisest, kordas Putin juba varasemat arusaama, et USA on leppe tingimusi Rumeeniasse raketisüsteemide paigutamisega rikkunud ning Venemaa peab ennast lääne agressiooni eest kaitsma.

Putin lisas, et USA kasutas külma sõja ajal sõlmitud lepingust lahkumiseks otsitud süüdistusi.

«Praegune olukord teeb loomulikult muret,» tunnistas president parlamendi aastakõnes. «Meie Ameerika partnerid oleksid pidanud olema ausad ja mitte kasutama leppest ühepoolse lahkumise õigustuseks laest võetud süüdistusi Venemaa vastu.»

USA president Donald Trump teatas veebruari algul, et Ühendriigid alustavad INF-ist lahkumise protsessi, sest Venemaa rikub lepet.

Seepeale teatas lahkumisest ka Putin ja lubas alustada tööd uut tüüpi relvade kallal.

Uued relvad käiku

Putin jõudis aastakõnes ka relvastuse teemani ja lubas juba sel kevadel seada lahinguvõimekusse esimese allveelaeva, mis on varustatud tuumavõimekusega allveedrooniga Poseidon.

Putini sõnul saab merevägi enda kasutusse ka uue hüperheliraketi Tsirkon. Putin ütles, et Tsirkon lendab üheksakordsel helikiirusel ehk umbes 3,1 kilomeetrit sekundis ning selle lennukaugus saab olema 1000 kilomeetrit.

Rakett ehitati selline, et seda saab panna olemasolevatele Vene pealvee- ja allveelaevadele, lisas ta.

Presidendi sõnul läbivad edukalt katsetusi ka teised uued relvad, millest ta mullu teatas. Nende seas on ka tuumajõul lendav tiibrakett Burevestnik.

Putin võrdles strateegilise tiivulise hüperheliraketi Avangard loomise tähtsust Venemaa julgeoleku tagamise jaoks Maa esimese tehiskaaslase kosmoselennuga: «Teades selle suure töö kõiki üksikasju, on mul põhjust öelda, et strateegilise planeeriva hüperhelitiibbloki Avangard loomine on tähenduselt võrreldav Maa esimese tehiskaaslase kosmoselennuga.»

«Omal ajal andis tuumarelvaprojekt riigile tuumaenergeetika. Raketikilbi loomine, mis algas muu hulgas ka esimese Maa tehiskaaslase üleslennutamisega, võimaldas alustada kosmose rahumeelset vallutamist. Täna tuleb need kaadrid, teadmised, pädevused, materjalid, mis me saime uue põlvkonna relva väljatöötamisel, rakendada sama tulemuslikult ka tsiviilvaldkondadesse,» lisas ta.

Putini sõnul jätkub moodsate relvade arendamine tõrgeteta.

Venemaa kosmosesse

Putin teatas kõnes, et Venemaa vajab paremaid tehiskaaslaste võimekusi ning andis korralduse luua riiklik kosmosekeskus.

«Annan (Vene kosmoseagentuurile) Roskosmosele koos Moskva valitsusega ülesande moodustada rahvuslik kosmosekeskus,» ütles Putin föderaalkogule.

Presidendi sõnul peab taoline keskus ühendama põhilised profiilorganisatsioonid, konstrueerimisbürood ja katsetehased. 

«Tõeliseks revolutsiooniks side-, meresõidu- ja Maa kaugsondeerimise süsteemide loomiseks on vaja kordselt suurendada meie tehiskaaslasterühma võimalusi. Venemaal on selle tarvis ainulaadsed tehnoloogiad. Sellised ülesanded nõuavad kogu kosmosevaldkonna kvalitatiivset uuendamist,» ütles Putin.

Paremad elamistingimused

Putin lubas venelastele kiiret elutingimuste paranemist: «Me ei saa enam oodata, olukord peab kohe paremuse poole muutuma. Selle aasta jooksul peaksid venelased tundma muutust paremuse poole.»

2020. aasta lõpuks on Putinil plaanis kaasajastada üle tuhande kliiniku ja esmaabipunkti ning meditsiiniabi peab olema kättesaadav igas suuremas asulas üle kogu riigi.

«Aeg on napp, olen seda mitu korda öelnud. Ajavaru hoovõtuks, edasiseks paikaloksutamiseks ja seoste loomiseks lihtsalt ei ole. Ülesannete ja vahendite sõnastamise ajajärgu oleme juba läbinud,» rõhutas Putin läkituses föderaalkogule. 

Ta märkis, et keskendub läkituses eelkõige ühiskondlikule ja majanduslikule sisearengule, rõhutas seejuures, et seatud ülesannetel on pikaajaline iseloom.

Kuidas kaotada vaesus?

Putin meenutas, et aastatuhande vahetusel elas Venemaal allpool vaesuse piiri üle 40 miljoni inimesed, praegu on selliseid 19 miljonit.

Putin märkis, et kõige sagedamini puutuvad vaesusega kokku paljulapselised ja vaegpered, erivajadustega inimestega pered, üksikpensionärid ja inimesed, kes ei suuda leida väärikat tööd, sest seda lihtsalt ei ole või neil napib väljaõpet.

President rääkis hulga Venemaa piirkondade kogemusest, kus rakendatakse nn ühiskondlikku lepingu toetust.

Ta selgitas, et selle mehhanismi kohaselt aitab riik inimestel tööd leida, tõsta kvalifikatsiooni, annab perele toetust talumajapidamise või väikeettevõtte loomiseks.

«Igaühe jaoks luuakse olukorrast lähtudes eraldi toetuskava. Samas inimene, kes kasutab neid ressursse, võtab kanda ka teatavad kohustused - läbida koolitus ja leida sellekohane töö, tagada oma perekonnale, lastele püsiv ülalpidamine,» selgitas president.

Putini sõnul saavad nn ühiskondlikku lepingu toetust kasutada üle üheksa miljoni inimese.

Putini madal toetus

Kõne on Putini esimene pöördumine parlamendi mõlema koja poole oma neljandal ametiajal, mille ta sai 2018. aastal toimunud parlamendivalimistel ja mis kestab 2024. aastani.

Eelmisel aastal avaldas Putin kahetunnises kõnes hulga uusi relvi, mis jahmatas nii lääneriike kui ka venelasi. Kaks nädalat enne tagasivalimist peetud kõnes rõhutas Putin riigi sõjalisele jõule ning lubas venelastele kõrgemat elatustaset.

Kõne järel tõusid tema toetusnumbrid kõrgustesse, mida poldud nähtud pärast tema esmakordset presidendiksvalimist 1999. aastal.

Aasta hiljem on majandusprobleemide taustal aga näitaja oluliselt langenud. Toetusnumbrid said tõsise hoobi pensionireformi eelnõu pärast, mille Putin oktoobris allkirjastas.

Jaanuaris avaldas Venemaa sõltumatu Levada Keskus küsitluse tulemused, millest selgus, et Putini tööd kiidab heaks 64 protsenti elanikkonnast. Näitaja oli viimati nii madal enne seda, kui Moskva annekteeris Ukrainale kuuluva Krimmi viis aastat tagasi.

Teine, oktoobris tehtud Levada küsitlus näitas, et kui valimised toimuksid praegu, siis hääletaks Putini poolt vaid 40 protsenti venemaalastest.

Poliitanalüütik Aleksei Muhhini arvates keskendub tänavune kõne peamiselt sisepoliitikale ja majandusele, mida tabasid 2014. aastal Krimmi annekteerimise pärast kehtestatud lääneriikide sanktsioonid.

Kõrge valitsusametnikust allikas ütles telekanalile Dožd, et suurem osa Putini kõnest keskendub «positiivsetele teemadele», millega «inimesed saavad suhestuda».

Allika sõnul on välispoliitika kõnes tagaplaanil ning Putin keskendub asjadele nagu Venemaa kosmoseprogramm ning lahenduste leidmine riigi probleemidele jäätmete kõrvaldamisega.

Analüütik Dmitri Orlovi sõnul hoiatab Putin ilmselt Venemaad ähvardavate «välisohtude» eest.

Välispoliitika vallas keskendub Putin Orlovi sõnul USA lahkumisele külma sõja aegsest relvastuskontrollileppest.

Muhhini arvates käsitleb Putin tõenäoliselt ka kriisi Venezuelas, kus Venemaa toetab president Nicolas Madurot, ning võib mainida oma liitlase, Süüria presidendi Bashar al-Assadi edu kontrolli taastamisel oma riigi üle Vene sõjaväe abiga.

Tagasi üles