Nigeeria valimised algasid pommikärgatustega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/23/11812690t1hea92.jpg)
Aafrika suurima riigi Nigeeria elanikud pääsevad täna lõpuks pärast nädalast viivitust valmiskastide juurde otsustama, kes saab riigi järgmiseks presidendiks ja kes parlamendiliikmeteks, kuid kohalike elanike teatel on päev alanud rahutult – Nigeeria kirdeosas Maiduguris kõlas hommikul mõni tund enne jaoskondade avamist mitu plahvatust.
Kohalike teatel oli plahvatusi ja tulevahetust kuulda pärast kella kuut hommikul. Nende põhjus ei ole seni selgunud, Maidugurit on korduvalt rünnanud Boko Harami islamistid.
Osariigi politsei kinnitusel pole avalikkusele siiski mingit ohtu. «Püssituli polnud suunatud avalikkuse pihta ning tulenes vaid julgeoleku eesmärkide täitmisest,» seisis politsei avalduses.
Ka ründasid Reutersi teatel arvatavad islamistlikud võitlejad Nigeeria kirdeosas asuvas Yobe osariigis Geidami linna, sundides inimesi põgenema.
Hääletamine algas Nigeerias kohaliku aja järgi kell 8 (Eesti aja järgi kell 7) ja valimisjaoskonnad suletakse juba kell 14 (Eesti aja järgi kell 13).
Presidendivalimistel on ametisoleva riigipea, 76-aastase Muhammadu Buhari peamiseks konkurendiks endine asepresident, 72-aastane Atiku Abubakar.
Ükskõik kumb neist ka võidab, on tulevane president silmitsi pahameelega riigis lokkava korruptsiooni, sagedaste elektrikatkestuste, julgeolekuohtude ning aeglustunud majanduse pärast.
President Buhari käis hääletamas kohe varahommikul oma kodulinnas Dauras Põhja-Nigeeria Katsina osariigis. Kui temalt küsiti, kas ta on valmis kaotuse korral õnnitlema oma oponenti, vastas ta enesekindlalt: «Ma õnnitlen iseennast.»
President selgub esimeses hääletusvoorus, kui võitja saab vähemalt 25 protsenti häältest vähemalt kahes kolmandikus Nigeeria 36 osariigist.
Presidendivalimistele on üles seatud kokku 73 kandidaati, kuid kogu kampaaniat on domineerinud kaks soosikut, kellel on pikk poliitiline kogemus ning kelle seljataga on võimsad parteid.
Buhari Progressiivne Kongress (APC) on lubanud viia riigi «uuele tasemele», veendes rahvast, et oma esimesel ametiajal on ladunud Buhari sellele vundamendi.
Abubakari Rahva Demokratlik Partei on lubanud «panna Nigeeria taas tööle», leides, et ametisolev president on viimased neli aastat lihtsalt ära raisanud.
Mõlemad soosikud on pärit moslemite enamusega Põhja-Nieeriast. Paljudes tekitab küsimusi ka nende eakus: kui mõlemad on üle 70 aasta vanad, siis üle poole Nigeeria 84 miljonist hääleõiguslikust kodanikust on alla 35 aasta vanad.
Valimised pidid toimuma Nigeerias tegelikult nädala tagasi, 16. veebruaril, kuid valimispäeva esimestel tundidel, kõigest viis tundi enne jaoskondade avamist teatasid riigi võimud, et valimised on edasi lükatud.
Riiklik valimiskomisjon põhjendas viimase hetke edasilükkamist muuhulgas sellega, valimisprotsessi püüti saboteerida ning lisaks olla esinenud ka logistilisi probleeme – halb ilm olevat seganud valimiste korraldamist ning hääletussedeleid ei jõutud laiali vedada.
Komisjon lubas, et tänaseks on kõik mured lahendatud.
