Lemmiklooma ABC: mis oleks, kui võtaks...hobuse?

Foto: Viktor Cap / PantherMedia / Viktor Cap / Scanpix

Oma isikliku lemmiklooma võtmine on iga loomasõbra unistus, ent tegu on otsusega, mida ei tuleks teha uisapäisa. Lemmik uuris hobusõber Anni Kaljundilt, millega tuleks arvestada, kui tekkinud on soov võtta endale hobune.

Hobuse omamine on kohustus omaette

«Hobuse omamine on väga aeganõudev ning ka finantsiliselt üsna koormav,» nentis Kaljund. «Enne hobuse võtmist tuleks väga täpselt kõik läbi mõelda. Alustuseks tuleks otsida usaldusväärne nõuandja, näiteks treener, kes aitaks selle otsuse teha. Hiljem, kui hobune olemas, siis saaks ta ka igapäevaste küsimustega aidata.»

Kui inimene pole veel nii suureks kohustuseks valmis, siis ratsutamas käia on võimalik ka ratsakoolides Kui ratsakooli tunnid jäävad väheks, eksisteerib ka võimalus hobune rentida ning teha seda näiteks kellegi teisega kahasse, et üks inimene igapäevaselt loomaga tegelema ei peaks. Ka selle kohta informatsiooni küsida on hea treeneri käest või uurida omal käel erinevatest hobufoorumitest.

Kui sellest kõigest jääb väheks – tahad ikka oma hobust või rohkem spordile pühenduda –tuleb koos treeneriga leida endale sobiv hobune. Treeneri ja ratsutaja sobivus ja koostöö on esmatähtis: mõni tall võib asukohalt parem olla, kuid kui seal sinuga klappivat treenerit pole, tee kompromiss ja vali tall, kus on sobilik treener.

Nimekiri tarvikutest on pikk ja põhjalik

Ratsahobusel peavad kindlasti olemas olema kõik ratsutamiseks vajalik. Esimese asjana muidugi sadul koos sinna juurde kuuluvaga – jalused koos jaluserihmadega, sadulavöö, valtrap ehk tekike sadula alla; valjad koos kõige juurdekuuluvaga – enamasti saab osta koos ratsmetega, juurde vaja suulised; kaitsmed hobuse jalgadele. Puhastusharjad – kõvem hari mustuse lahti hõõrumiseks, hari laka ja saba jaoks, hari tolmu eemaldamiseks, kabjakonks kapjade puhastamiseks, higikaabits higi ja vee hobuselt eemaldamiseks.

«Siis lisaks tekid – fliistekk, mis peale treeningut selga panna, et hobune ei külmetaks ning lihased kangeks ei jääks, õuetekid – enamasti veekindlad, et märgade ja külmade ilmadega koplisse hobusele selga panna, tekid talli – kuna on meil talviti külm, siis talvel pannakse treeningus hobustele selga tekid,» loetles Kaljund. «Vabapidamisel hoitakse hobuseid ka ilma tekita, kuid siis kasvatavad nad endale pika karva, mis neid soojas hoiab. Treeningus hakkab sellise pika karvaga hobune higistama ning nii võib ta külma saada. Selle vältimiseks pügatakse sporthobuseid ning siis tuleb neile soojad tekid selga panna.»

Hobuse ja ratsaniku vahel peab olema usaldus

Hobune on karjaloom ja ka saakloom. Need on põhilised instinktid mis juhivad hobuse käitumist. Nagu igas karjas toimib ka hobustel karja hierarhia – tuleb selgeks teha, et inimene on kõrgemal positsioonil. Saakloomadena on hobuse esmane reaktsioon alati põgeneda ning seega peab hobune ratsanikku usaldama. Hobused on pika mäluga, eriti ebameeldivate kogemuste osas. Oluline, et esimene treening, esimene transport ja muud sarnased ettevõtmised oleks hobuse jaoks positiivseteks kogemusteks.

«Hobuseid on väga erineva iseloomuga – on rahulikumad ja energilisemad, osadele meeldib väga kui nendega tegeletakse ja hellitatakse, teised jällegi tahavad omaette olla,» kirjeldas Kaljund. «Pahandust ja vigureid oskavad nad ka teha – kes õpib ära, kuidas boksi ust lahti teha, kes igal võimalusel vabaks tahab joosta, väike näksamine on tavaline.»

Arvestada tuleb suure ajakuluga

Hobune vajab väga palju aega ja pühendumist. Kui majutad hobuse teenust pakkuvasse talli, siis ei pea sina muretsema hobuse söötmiste ja boksi puhastamise pärast. Paljud tallid pakuvad ka teenust, et hobune viiakse päeval mingiks ajaks koplisse. Hobune tahab päevas võimalikult palju liikuda, seega paar tundi koplis jääb väheks.

Kaljund sõnas, et hobusega tegelemiseks tuleks igapäevaselt jätta umbes kolm tundi. Tund kulub ratsutamisele ning oma aja võtab ka hobusele varustuse selgapanek ja ära võtmine ning tema puhastamine. Kui sa igapäevaselt ise talli ei jõua, tuleb leida keegi, kes saaks nendel päevadel hobusega tegeleda.

Kui sul aga on võimalus hobust kodus pidada, siis peab kindlasti arvestama, et hommikul ja õhtul on vaja hobusele süüa anda. Hobused vajavad söötmise koha pealt rutiini, söötmine peaks toimuma iga päev samadel kellaaegadel. Kodust pikemateks perioodideks lahkumine on seega välistatud, kui ei ole kedagi, kes hobuse eest hoolitseks. Lisaks peab arvestama, et hobused on karjaloomad ning üksi olemist väga ei salli. Kui pead hobust kodus, on tal vaja seltsilist kas teise hobuse või näiteks kitse näol.

Loomulikult ei saa märkimata jätta ka rahalist kulu

Tuntud ütlused hobuste pidamise kallidusest:

• Hobust osta jaksab igaüks, kuid igakuiselt ülal pidada on juba teine asi.
• Kingi hobune ära ja saad rikkaks.
• Kuidas saada ratsa miljonäriks – alustasid miljardärina.

«Igakuiselt tuleb maksta boksiüür – Tallinna ja Tartu ümbruses maneežiga tallis on see keskmiselt 300 – 400 eurot kuus. See sisaldab peamist sööta (hein ja kaer), bokside korrashoidu, hobuste söötmist ning erinevate talli juurde kuuluvate tingimuste kasutamine (maneez, platsid, koplid, pesuboksid),» rääkis Kaljund. «Iga 6-8 nädala tagant peab kutsuma sepa, kes paneb hobusele kapjadele alla rauad. Hobune, kes teeb kergemat tööd, võib olla ka ilma raudadeta, kuid nende eest peab sellegipoolest hoolt kandma. Rautus kõigile neljale jalale maksab 60-80 eurot, talvel veidi rohkem, sest raudade alla pannakse nagad, mis takistavad jää peal libisemist ning raua sisemusse lähevad kummid, et lumi sinna ei koguneks.»

Võistlevat hobust on kohustuslik vaktsineerida kaks korda aastas gripi vastu ning mittevõistlevale piisab ühest korrast aastas. Ussirohtu antakse enamasti kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Gripivaktsiini hinnaks on umbkaudu 25, ussirohul aga 20 eurot. Terviseprotseduuride hulka kuuluvad ka hambaarstivisiidid. Hobuse hambad kasvavad kogu elu, võivad kuluda ebaühtlaseks ning tekitada ebamugavust, aga ka valu. Vähemalt kord aastas peab veterinaaril laskma üle vaadata hobuse hambad, olenevalt hambumusest vahel ka kaks korda aastas. Hambaarst viilib hambad siledaks ja sirgeks ja ühe visiidi tasu jääb 50 euri ringi. Lisaks võivad tekkida erinevad ootamatud kulud – hobune vigastab end, tekib köha või midagi muud.

Tallis elavate hobuste boksiüüri sees on enamasti hein ja kaer. Kui tegemist on kerges ja väheses treeningus hobusega, siis piisab talle ainult kompleksvitamiinide lisaks andmisest. Tugevamas töös ja spordiga tegelevale hobusele antakse enamasti sportmüslit või graanulit. Keskmiselt kulub kuus hobuse kohta 3-5 kotti müslit ning ühe koti hind algab 15 eurost. 

«Kui sul on hobune, siis tuleks kindlasti võtta tunnustatud treenerilt trenne. Ta aitab sul arendada koostööd oma hobusega ning sa saad kõigi küsimuste korral tema poole pöörduda,» sõnas Kaljund. «Uue hobuseomanikuna tekib neid kindlasti palju! Treenerite tasud on enamasti kokkuleppel — üks treeningtund 15-35 eurot, kuutasud 150 ja ülespoole. Enamasti ükski hobuseomanik neid kulusid kokku ei arvuta, sest siis kaoks isu hobustega tegeleda ära. Hobuse jaoks leiab alati raha, endale riiete muretsemine võib oodata!»

Lugesid kõik punktid hoolega läbi ja oled otsustanud, et hobune on sinu jaoks õige valik? PetCity hobusetoodete kataloogist leiad oma uue sõbra tervitamiseks kõiksugu vajalikke asju. Kui tunned aga, et hobune on liialt suur vastutus ja eelistaksid pigem kassi-koera, loe esmalt läbi neile keskenduvad nõuanded ning heida seejärel pilk peale kampaania «Sinu uus lemmik» veebilehele!