Khashoggi tapjad said väljaõppe USAs

Jamal Khashoggi.

FOTO: Hasan Jamali / AP / Scanpix

Mitmed ajakirjanik Jamal Khashoggi tapmisega seotud Saudi Araabia agendid said väljaõppe USAs, kirjutas Washington Post.

Washington Posti andmeil on treeningprogramm pärast jõhkrat tapmist peatatud. Khashoggi tapeti eelmisel aastal Istanbulis asuvas Saudi Araabia konsulaadis ning selleks andis USA luureasutuste andmeil käsu Saudi kroonprints Mohammed bin Salman isiklikult.

Khashoggi tapmise eest vastutavat gruppi juhtis jõukast ja austatud perest pärit Saudi Araabia luureteenistuse kolonel Maher Mutreb, kes sai väidetavalt väljaõppe USAs ning oli Khashoggiga heades suhetes. Washington Posti kolumnisti David Ignatiuse andmeil olid ka teised mõrvaga seotud isikud saanud väljaõppe USAs, kokku kuulus Mutrebi poolt juhitud gruppi 15 inimest.

Mõrva järel puhkenud skandaali tõttu peatas USA väidetavalt mitmed julgeolekuprogrammid, kaasa arvatud katsed Saudi luureteenistuste moderniseerimiseks. USA välisministeerium ja kongress tekitasid Ignatiuse andmeil takistusi Saudi Araabiale tehnoloogiat müünud USA ettevõtetele.

Washington Posti teatel kardavad USA ametnikud, et Saudi kroonprintsist on saamas Saudi versioon Saddam Husseinist ehk autoritaarne uuendaja.

Mohammed bin Salman.

FOTO: ADNAN ABIDI / REUTERS / SCANPIX

Ignatiuse artikli kohaselt on ilmnenud ka uusi detaile Khashoggi viimsetest minutitest Istanbuli Saudi Araabia konsulaadis. Tema sõnul võis täpsema mõrvaplaani välja mõelda printsi endine nõunik Saud al-Qahtani, kes korraldas riigi nimel salaoperatsioone. Türgi prokurörid taotlesid detsembris Qahtani vahistamismäärust mõrva planeerimise eest, kuid Saudi Araabia ütles, et ei anna meest välja.

Khashoggi sisenes Saudi Araabia konsulaati Istanbulis eelmise aasta 2. oktoobril, et korda ajada abiellumise jaoks vajalikud paberid. Väidetavalt salvestati mehe viimased minutid Türgi luure poolt hoonesse paigutatud «lutikate» abil.

Salvestise mahakirjutust lugenud Saudi allika sõnul taheti Khashoggi algselt röövida ja tagasi Saudi Araabiasse toimetada, et ta kinni pidada ning ülekuulamine korraldada.

Mahakirjutuse kohaselt sisenes Khashoggi konsulaati, kus ütles Mutrebile, et ta ei kavatse Saudi Araabiasse naasta. Siis oli kosta karjatust, mille kutsus tõenäoliselt esile see, et Khashoggist haarati kinni.

Märkmete kohaselt süstiti ühe Khashoggile seejärel Saudi siseministeeriumi kohtuarsti Salah Tubaigy poolt tugevat rahustit ning mehele tõmmati kott pähe. Khaskoggi karjus: «Ma ei saa hingata! Mul on astma. Ära tee seda!» Ta suri veidi pärast seda.

Põhjuseks võis olla rahusti üledoos, kägistamine või lämbumine, kuid täpset põhjust pole suudetud kindlaks teha.

Veidi hiljem oli salvestisel kuulda müra, mida põhjustas ilmselt elektrisaag. Selle abil lõigati surnukeha tükkideks.

Khashoggi kadumisele järgnenud päevadel väitis Saudi Araabia, et ei tea mehe asukohast midagi. Hiljem väideti, et ta suri konsulaadis tekkinud kähmluse tagajärjel.

Rahvusvahelise surve tõttu tunnistas Saudi Araabia hiljem, et Khashoggi tapeti. Samas väideti, et tegu polnud riiklikult korraldatud operatsiooniga. Saudi prokurör esitas mõrvasüüdistuse 11 inimesele, kuid ei avalikustanud nende nimesid.

Mohammed Bin Salman väidab endiselt, et polnud jõhkra mõrvaga kuidagi seotud, kuigi USA luureandmed viitavad vastupidisele.

Ignatiuse sõnul püsib USA ja Saudi Araabia luure- ning julgeolekukoostöö segane seni, kuni bin Salman lõpuks tõelisi vastuseid annab.

Mohammed bin Salman (vasakul) ja USA president Donald Trump.

FOTO: MANDEL NGAN / AFP / Scanpix

Tagasi üles