Bundeswehr võtab ametisse sõjaväerabid ning peagi ka islamivaimulikud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/05/11926725t1hd08e.jpg)
Liga saja aastase pausi järel võtavad Saksa relvajõud taas ametisse sõjaväerabi ning riigi kaitseministeerium plaanib sisse viia ka islamiusulistele suunatud hingehoiu võimaluse.
Teenistusse võetava rabi osas teeb Bundeswehr tihedat koostööd juudi kesknõukoguga, teatas Saksamaa kaitseministeerium.
Rabi ja tulevikus ka islamivaimuliku palkamise põhjuseks on soov võtta rohkem arvesse sõdurkonna kasvanud mitmekesisust, kirjutas ajakiri Stern.
«See täidab mind tänulikkuse ja ka alandlikkusega, et juudi naised ja mehed teenivad Bundeswehris,» lausus Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen. Tema sõnul on igal sõduril õigus segamatule usu praktiseerimisele ja hingehoiule ning see põhimõte kehtib mõistagi ka juutide ja moslemite puhul.
Suuremate kristlike kirikute vaimulikud on olnud juba aastakümneid sõjaväe teenistuses ning see põhimõte tuleneb ka kirikute ja riigi vahel sõlmitud lepingutest. Nüüd on sarnane leping plaanis sõlmida ka juutide kesknõukoguga, kes saab edaspidi esitada kandidaate sõjaväerabiks.
Esialgu on plaanis palgata Bundeswehri siiski vaid mõned üksikud rabid.
Sõjaväelise hingehoiu sisseviimise ajal 1950. aastatel kuulus umbes 98 protsenti sõduritest mõnda kristlikku kirikusse, praeguseks aga vaid pooled. 53 000 sõdurit on protestandid ja 41 000 katoliiklased, samas pole usulise kuuluvuse avalikustamine kohustuslik.
Juute on Bundeswehris hinnanguliselt umbes 300 ning moslemeid 3000.
Islamivaimulike palkamisel pole Bundeswehril aga head koostööpartnerit, sest saksa moslemitel puudub keskne usuorganisatsioon.