Gelatex Techonologies OÜ arendab nahasarnast želatiinipõhist tekstiilmaterjali, mis on tehtud lihatööstuse jääkidest. Selle tootmine on keskkonnasõbralik ja odavam kui nahatootmine, sest võrreldes tavalise nahaga on sama koguse materjali tootmiseks vaja ligikaudu kolm korda vähem loomi.
Teadupärast kurnab moetööstus loodust. Vaadeldes mahtusid, mida see tööstusharu looduslikke ressursside kujul kasutab, on ÜRO märkinud, et kui maailma rahvaarv peaks aastaks 2050 jõudma 9,6 miljardi inimeseni, siis oleks inimeste praeguse elustiili juures tarvis kolme maakera, et suurenenud vajadust maavarade järele rahuldada.
Eesmärgiks on Gelatex Technologies OÜ seadnud proteiinil põhineva fiibrilise tekstiilmaterjali hõõrdekindluse suurendamise ning tekstuuride ja värvimislahenduste väljatöötamise. Selle saavutamiseks arendab ettevõte välja ka suures mahus tootmiseks sobivad viimistlustehnoloogiad ning automatiseeritud tootmisliini prototüübi.
Hetkel on Gelatex koostöös Tartu Ülikooli füüsika instituudiga hõlmatud pindviimistluse arendamise projektiga. Ettevõte sai NUTIKAS meetmest toetust ligi 30 000 eurot ning sellega on plaan jõuda turuvalmis tooteni.
Gelatex Technologies OÜ projektijuht Märt-Erik Martens rõhutas, et kuna nende ettevõttes kasutatavad tehnoloogiad on innovaatilised, siis arendustegevusega oleks keeruline tegeleda mujal kui Tartu Ülikoolis. Olles ise Tartu Ülikooli tudeng, oli tal kokkupuude võimalike projekti läbi viivate inimestega juba õpingute algul.
„NUTIKAS meede sobib nii alustavale ettevõttele kui ka ettevõttele, kes soovib oma tehnoloogiat uuendada või parendada,“ sõnas Martens.
