Jaapan loobus aastaraportis viitest maksimaalsele survele Pyongyangile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaapan võttis teisipäeval avaldatud välispoliitika aastaraamatust ehk diplomaatia sinisest raamatust välja selle varasemate aastate versioonides olnud lõigu maksimaalse surve avaldamisest Põhja-Koreale ning seda peetakse märgiks, et Tokyo positsioon Põhja-Korea suunal on pehmenemas.
Mullune aastaraamat avaldati ajal, mil pinged Korea poolsaarel olid haripunktis. Tollal ütles Jaapan välisministeerium dokumendis, et koordineerib oma liitlastega püüdlusi «Põhja-Koreale maksimaalse surve avaldamiseks kõikide saadaolevate vahenditega».
Tänavusest versioonist on see lõik aga eemaldatud, sest diplomaadid «võtsid kõikehõlmavalt arvesse viimaseid arenguid Põhja-Korea ümber», ütles valitsuse pressiesindaja Yoshihide Suga.
«Põhja-Koread ümbritsevas olukorras on toimunud suuri arenguid, näiteks USA-Põhja-Korea tippkohtumised mullu juunis ja tänavu veebruaris,» lausus Suga ajakirjanikele.
Jaapani positsiooni pehmenemist on märgatud ka peaminister Shinzo Abe sõnavõttudes. Abe pakub Põhja-Korea liidrile Kim Jong-unile pidevalt võimalust temaga kohtuda, et arutada nende jaapanlaste loovutamist, kelle Põhja-Korea aastakümnete eest röövis.
«Jaapan üritab normaliseerida oma suhteid Põhja-Koreaga läbi olemasolevate probleemide kõikehõlmava lahendamise,» lausus Suga. Probleemide seas on röövitud jaapanlased, tuuma- ja raketiprogrammid ning «kahetsusväärne minevik», lisas ta.
Tokyo on olnud pikka aega Põhja-Korea suhtes kõige karmimat liini hoidnud välisriik. Põhja-Korea on kostitanud vastuseks Jaapanit jõulisema retoorikaga ning Pyongyang on tulistanud üle Jaapani ka rakette.
Põhja-Korea katsetas 2017. aasta lõpuni korduvalt rakette, mis lendasid kas Jaapani suunas või üle riigi. Raketikatsetuste tõttu kõlasid Jaapanis valjuhäälditest sireenid ning valitsuselt nõuti Pyongyangi vastu jõulisemat tegutsemist.
Nüüd aga on Jaapan raskustes. Riik on jäänud Põhja-Korea tuuma- ja muudel kõnelustel teiste riikidega võrreldes tagaplaanile ajal, mil Kim on oma diplomaatilist suhtlusringi laiendamas.
Põhja-Korea liider valmistub kõnelusteks Vene presidendi Vladimir Putiniga. Viimase 14 kuu jooksul on ta kohtunud neli korda Hiina presidendi, kolm korda Lõuna-Korea presidendi ja kaks korda USA riigipeaga.
Abe kohtub peatselt Valges Majas USA presidendi Donald Trumpiga ning arutusele tuleb ka Põhja-Korea.