Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/01/03/3653191t1h8732.jpg)
Valitsuse pressikonverentsil tutvustas rahandusminister Martin Helme kokku lepitud riigeelarve strateegiat ja sellega seonduvaid kärpekohti. Paraku läks tal kokkuhoiunumbritest rääkides meelest protsentarvutuse kuldreeglid.
Tuleva aasta riigieelarve mahuks lubab valitsus 11,5 miljardit eurot. Üks protsent sellisest summast on 115 miljonit eurot.
Mida Martin Helme ütles:
«Seetõttu oli meil vaja leida kokkuhoiukohti riigieelarves. 2020. aastal on meil vaja leida seda kokkuhoidu suurusjärgus 84 miljonit. Veel kord, juhin tähelepanu, et see on 11,5 miljardise eelarve juures 3,2 protsenti.»
Kuna 1 protsent on 115 miljonit, siis ei saa 84 miljonit kuidagi olla 3,2 protsenti.
Tegelikkuses on 3,2 protsenti 11,5 miljardist tervelt 368 miljonit. Kärpenumber – 84 miljonit moodustab kogu eelarvest 0,73 protsenti.
Rahandusministeerimi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Ott Heinapuu selgitas, et tegelikult kärbitakse 3,2 protsenti hoopiski tegevuskuludest ja -toetustest.