Video ja pildid: veteranid külastasid Normandia lahinguvälju ja kordasid toonast langevarjuhüpet

77-aastane Melvyn Dunn Ackworthist Inglismaalt andmas au moonipõllule Ver-sur-Meris, mälestamaks oma isa Walterit, kes tegi kaasa Teise maailmasõja. Foto: Owen Humphreys / PA Wire / PA Images / Scanpix

Täna jätkusid Normandia dessandi mälestusüritused Prantsusmaa kirderannikul, kus maailma liidrite kõrval oli kohal ka palju lahingu kaasa teinud mehi ja nende sugulasi. Kaks väärikas eas Ühendkuningriigi veterani kordasid ka 75 aastat tagasi sooritatud langevarjuhüpet.

95-aastane Harry Read ja 94-aastane Jock Hutton sooritasid tandemhüppe Sannerville’i kohal.

Prantsuse president Emmanuel Macron ja Briti peaminister Theresa May tänasid tseremoonial Ver-sur-Meris Normandia dessandi veterane ja meenutasid neid, kes 75 aasta eest toimunud operatsiooni käigus hukkusid.

Sõjaväevormi kandvad 90. eluaastates veteranid jälgisid May ja Macroni sõnavõtte tseremoonial Ver-sur-Meris, kus liidrid asetasid nurgakivi memoriaalile, kus jäädvustatakse tuhandete dessandi käigus ja järgnenud lahingutes hukkunute nimed. 

Prantsuse president Emmanuel Macron ja Briti peaminister Theresa May tervitamas Ühendkuningriigi Teise maailmasõja veterane Ver-Sur-Meris. Foto: POOL / SIPA / Scanpix

«Kui üht päeva saab pidada tulevaste põlvkondade saatuse jaoks määravaks nii Prantsusmaal, Suurbritannias, Euroopas kui ka mujal maailmas, siis see päev on 6. juuni 1944,» ütles May. «Veteranidele on öelda ainult üht: «Aitäh!»,» sõnas Briti peaminister. 

Samuti tänas veterane Prantsuse riigipea. «Mis iganes ka ei juhtuks, me seisame koos, sest see on meie ühine saatus,» ütles Macron mälestusüritusel. 

«Praegune vaidlus ei vähenda meie ühise ajaloo ja tuleviku jõudu – vastupidi,» lisas Prantsuse president, viidates tõenäoliselt kõnelustele Ühendkuningriigi lahkumisele Euroopa Liidust.

Briti veteranid Normandia dessandi mälestustseremoonial Ver-sur-Meris. Foto: Owen Humphreys / PA Wire / PA Images / Scanpix

Hiljem saabus Põhja-Prantsusmaale ka USA president Donald Trump, kes mälestas koos Macroniga Colleville-sur-Meris dessandis ja sellele järgnenud lahingutes hukkunud USA sõdureid. 

USA president Donald Trump ja Prantsusmaa riigipea Emmanuel Macron tervitamas veterane Ühendriikide sõdurite surnuaial toimunud Normandi dessandi mälestusüritusel Colleville-sur-Meris. Foto: IAN LANGSDON / POOL / EPA / SCANPIX

Suurbritanniast Portsmouthist asus 6. juunil 1944 Prantsusmaa põhjaranniku poole teele 156 000 USA, Briti, Kanada ja teiste liitlasriikide sõdurit. Tegemist oli ajaloo suurima kombineeritud dessandiga. 

Kanada veteranid mälestustseremoonial Juno nime kandval rannalõigul Courseulles-sur-Meris. Foto: GUILLAUME SOUVANT / AFP/ Scanpix

Kuu lõpuks tõusis Normandias maabunute arv 850 000ni, juuli algul aga ületas miljoni piiri. 

Normandia lahinguga sai alguse Euroopa vabastamine Saksa okupatsiooni alt.