TÖÖÕNNETUS RIIGIKOGUS

Ka riigikogu viimaseks päevaks jagus lustakat võimuvõitlust. Riigikogus loodi äsja mitu probleemkomisjoni, üks neist eesti keele õppe arengu probleemkomisjon. Sellele juhi valimisega läks aga koalitsioonil rappa kõik, mis võimalik.

Mis juhtus? Juhiks pidi saama keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin, kes on ka selle komisjoni loomise algataja. Aga ei saanud. Häältega 3:2 valiti esimeheks opositsioonilise Reformierakonna liige Eerik-Niiles Kross. Kuna koalitsioon on selles komisjonis ülekaalus, vedas keegi alt. Mulle on öeldud, et Stalnuhhin on sellise asjade käigu peale pahane. Tähendab ju komisjoni juhi koht korralikku palgalisa.

Kes tegi? Mihhail Lotman Isamaast tegi, ütlevad allikad mulle. Kuna hääletus oli salajane, ei tea seda ametlikult keegi, aga vastuse annab see, mis edasi toimus. Nimelt otsustas riigikogu juhatus kibekähku Isamaa palvel, et Lotman lahkub eesti keele komisjonist ja asemele läheb Priit Sibul. See viitab selgelt, keda altvedamises kahtlustatakse.

Miks? Lotman on mitu korda välja näidanud, et ei ole EKREga koalitsiooni suhtes kuigi hästi meelestatud. Nüüd tegi ta seda ilmselt jälle.

Mis edasi? Kui Kross nõustub tegema homme erakorralise komisjoni istungi, astub aseesimeheks saanud Stalnuhhin tagasi, sellega lõpevad ka esimehe volitused ja mõlemad valitakse uuesti. Seekord siis juba «õigesti».

Mida see kõik näitab? Riigikogus mitte kuigi suure enamusega koalitsioonis on mitmeid mõrasid, mis on avaldunud juba korduvalt. Kuigi mingit lagunemist see ei tähenda, on see valitsusele siiski ebameeldiv.

LIPUD POOLDE MASTI

Totter jant Euroopa Liidu lippude presenteerimise üle riigikogu valges saalis kulmineerus kolmapäeval pika arutelu ja hääletusega, kas lipud võivad saalis olla või mitte. Eesti elu kõige olulisemate asjade üle otsustav rahvaesindajate kogu leidis ühehäälelise ülekaaluga, et need lipud seal olla ei või.

Kellele need lipud jalgu jäid? Nimeliselt neile: Höövelson, Jürgenson, Kallo, Karilaid, Korb, Kravtšenko, Loone, Malleus, Mölder, Rahnel, Sarapuu, Savisaar, Stalnuhhin (kõik Keskerakonnast), Aart, Breivel, Espenberg, Helme, Kaalep, Kala, Kaskpeit, Kunnas, Laneman, Poolamets, Puustusmaa, Põlluaas, Reitelmann, Rimmel, Suurkask, Valge (kõik EKREst), Hepner, Kokk, Kruusimäe, Ladõnskaja-Kubits, Saaremäe, Seeder, Sester, Sibul, Tamm (kõik Isamaast), Grünthal (fraktsioonitu).

Miks? Ei tea, aga kui leidsite nimekirjast end esindava saadiku, on teil võimalus seda talt endalt küsida. Küsimus võiks kõlada umbes nii: «Miks otsustasite, et ELi lippe ei toodaks riigikogu valgesse saali tagasi?» Kui vastus ei alga «otsustasin nii, sest...», siis korrake küsimust.

Mis edasi? Tuleb sisse võtta alandav mainekahju ja nentida, et enamikus kogenud fraktsioonijuhtidel on vaja suvel korraldada oma rühmadele mitu õppelaagrit, kuidas tuleks korralikult asju teha.

TÜLIPROKURÖR

Keskerakonna-Isamaa-EKRE valitsuse esimene tähtis personaliotsus on peaprokuröri ametisse nimetamine. Isamaa ja Keskerakond pooldavad, et selles ametis jätkab Lavly Perling, EKRE tahaks kedagi teist. Või oleks õigem öelda, et Perlingut nad kindlasti ei taha.

Miks? Prokuratuuri järjepidevalt nn süvariigi osaks nimetavate EKRE juhtide jaoks on Perling teinud mitu häirivat otsust. Valitsuse pressikonverentsil nimetas EKRE juht siseminister Mart Helme teda poliitiliselt kallutatuks.

Milline on olukord? Postimehele teadaolevalt pani Helme koalitsioonierakondade juhtide kohtumisel Perlingule konkreetse veto. Teistest erakondadest öeldi mulle veel nädala esimeses pooles, et tõesti, EKRE-le Perling ei sobi, aga nii jäik Helme positsioon nüüd ka ei ole. Valitsuse pressikonverentsil selgus, et on ikka küll. «Meie seisukoht on väga selge. Meie Perlingu kandidatuuri sellele kohale ei toeta,» ütles Helme ja lisas, et tuleb leida uus kandidaat. Oma kandidaati EKRE-l väidetavalt veel pakkuda ei ole.

Mis edasi? Valitsus otsustab Eestis konsensuslikult, aga peaprokuröri isiku osas praegu konsensust ei ole. Kui Perling siiski sellesse ametisse jääb, on paslik küsida, mida EKRE-le selle taandumise eest vastu on lubatud. Kui Perling ei jätka, on küsimus, miks Ratas järjekordselt EKRE-le järele annab. Kirsiks tordil: peaprokuröri kandidaadi peab leidma justiitsministeerium, mis on aga Isamaa liikme Raivo Aegi juhtida. Tema on Perlingu toetaja. EKRE trügib Isamaa valitsusalasse.

AKTSIISIL KORGID PEALT!

Kuna õlle hinda tõstvad valitsused ei pidavat kaua püsima, siis oma pikaealisuse tagamiseks langetas valitsus alkoholiaktsiise. Riigikogu tembeldas eelnõu seaduseks.

Mis edasi? Valitsusel, eelkõige EKRE-l on vaja saada konkreetne tulemus: lahja ja kange alkoholi tuntav hinnalangus Eesti kauplustes ning Läti piirikaubanduse märgatav vähenemine. Selleks pole valitsusel teha muud kui pidada pöidlaid, et...

... lähinaabrid aktsiisilangetusega kaasa ei tule. Ilmselt ei tule, sest Läti alles tõstis aktsiisi – Eesti eeskujul, muide – ja alkohol jääb ka langetatud aktsiisidega Eestis kallimaks kui Lätis. Samas täidab alkoralli Läti eelarvet korralikult, vaevalt nad seda maast leitud tulu kaotada tahavad. Mõtlemiskoht.

... tootjad aktsiisilangetust puhtalt oma marginaali ei kirjuta. See tähendaks, et tootjate-müüjate kasum suureneks, aga alkoholi hind poes ei lange. Kuna konkurents on turul hirmsuur, siis võib eeldada, et hindu siiski langetatakse. Küsimus on, kui palju, arvestades, et inimeste palgad järjest kasvavad, mis tähendab, et ostujõud suureneb niisamagi.

... alkoholitarbimine ei suurene. Kuna seda saab usutavalt mõõta alles pikema aja jooksul, siis küüniliselt vaadates pole selle näitajaga veel mõnda aega muret. Küll aasta pärast selgub.

... Lätti alkoholi järele sõitmine väheneb. Kui hinnavahe Eestis ja Lätis ei motiveeri enam üle piiri sõitma, siis väheneb. Küsimus on, mil määral tehti seda seni hinna pärast ja mil määral juba toredast välja kujunenud harjumusest. Sellest viimasest niisama lihtsalt lahti ei saa.

... Lõuna-Eesti väikepoed ärkavad uuesti elule. Selge ju, et saia ja piimaga tegutsemisest vajalikku tulu ei tule. Aga kas aktsiisilangetus paneb alkoholiostjad auto kinni pidama, enne kui Eesti-Läti piir kätte jõuab?

Kas nii läheb? Mingit kindlust selle osas ei ole. Mulle teadaolevalt esitas rahandusministeerium valitsusele mitu võimalikku prognoosi, kuidas asjad võiksid ühe- või teistsuguse aktsiisimuudatuse korral minna. Valitsus on võtnud nende seast aktsiiside langetuse aluseks eelarveneutraalse prognoosi ja koos sellega ka täieliku vastutuse edasi juhtuva eest. Jääme ootama.

Miks see on oluline? Pole välistatud, et lähiaastatel jääb alkoholiaktsiisi langetamine ainsaks valimiste eel antud lubaduseks, mis ka päriselt tehtud saab. Midagi lihtsalt peab olema ette näidata.