Peotuli jõudis Tartumaa seppade kätesse

Laulupeotuli jõudis tagasi Tartumaale.

FOTO: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Tartu maakond võttis Põlvamaalt juubelitule vastu täna hommikul Piirissaare sadamas. Sealt liikus tuli mööda vett Peipsiääre valda ja jätkas teekonda mööda maismaad Luunja ja Kastre valla poole. Pika päeva lõpuks jõuab tuli Kambjasse, kus ööbib Reola kultuurimajas. Homme jätkab tuli tiirutamist Tartumaal ning jõuab laupäevaks Tartu linna, kus süüdatakse tuli Tartu laulupeohällis Maarja kirikus ning Tartu laulupeol.

Põlvamaa saatis tule Tartumaa poole Räpinast Peipsi äärest Mehikoormast, kus peeti hommikupiknik. Tuli liikus laternas piirivalve kaatriga Piirissaarde, kus Peipsi suurimal saarel ootas Tartumaa rahvas tuld juba pingsalt. Viiuli, karmoška ning jaurami saatel tervitas tuli saare kirdeosas madalatel liivakühmudel paiknevat kolme küla – Piiri, Saare ja Tooni, neist viimane on ka Piirissaare valla keskus. 

Saarelt liikus tuli mööda vett piirivalve kaatriga Tartumaa Peipsiääre valda ja jätkas teekonda mööda maismaad Luunja ja Kastre valla suunas. Pikema peatuse tegi tuli Alatskivi sepikojas, kus toimus ka valla tuletseremoonia. Tõrvikuga süüdati tuli sepaääsis ning väge ja hoogu andsid tulele Alatskivi Kunstide kooli trummarid. Sepikoja külalistemajas avati sepatööde näitus ning õuel toimus sepatöö õpituba.

Kogu Tartumaa ühine Tule Tulemise ühisnimetaja on «sepp». «Kätkeb ju see nimi endas nii mitmeid ameteid ja eks meie kollektiividki sepista oma oskusi just selleks laulu- ja tantsupeoks,» rääkis Tartumaa kuraator Astrid Hallik. 

«Ka Helju Mikkel on loonud just Tartumaal tantsu »Sõlesepad« mis tuleb tantsimisele ka Tallinnas Kalevi staadionil. Eesti mütoloogias peetakse seppa üheks kõige tähtsamaks loojaks, tänu kelle tööle on meie kohal tähistaevas ja saavad sündima suured imeteod,» ütles Hallik. 

Ta lisas, et eesti keele aastal on igal omavalitsusel võimalik leida oma variant just laulu- ja tantsupeo tuleteekonnal sõnast sepp – on see siis külasepp, linnasepp, maasepp, mõisasepp, riigisepp, hõbesepp, viisisepp, riimisepp... 

Alatskivil viidi tulesäde sulesepa Juhan Liivi hauale ja Vabadussõjas langenute mälestusmärgi jalamile. Kallaste laululaval toimus Peipsiääre valla laste ja noorte lauluvõistluse «Pääsulaul 2019» võitjate kontsert. Kallaste noored viisid peotule viisisepa Eduard Tubina sünnikohas asuva mälestuskivi juurde.

Pilka külas anti tuli hoida Luunja vallale, kus tuli viidi ka Luunja Maanaiste seltsile. Juba 1. novembril 1911. aastal asutas naisriigikaitse liikumise alusepanija ja Naiskodukaitse esinaine Mari Raamot Tartu Lähedal Sahkapuu talus tütarlastele põllutöö- ja majapidamiskooli. Mari Raamot oli ka suure tutvusringkonnaga naine ning külalised Anna Haava, Aino Tamm, Marie Under ja Aino Kallas andsid oma osa 256 noore perenaise haridusele ja haritusele. Just Sahkapuu kool aitas suuresti kaasa eesti kodu- ja talumajapidamise edule.

Luunja vallas tegi tuli kummarduse Lohkva külast pärit luuletajale Karl Eduard Söödile ja peatus legendaarse Eesti spordisepa, seitsmekordse maailmameistri ja viiekordse Euroopa maadlusmeistri Jaan Jaago mälestuskivi juures.

Luunja valla tuletseremoonia toimus Kavastu peoplatsil. Tule võtsid vastu Luunja Aidateater ja Kavastu algkool-lasteaed. Peoplatsil süüdati väike laulu- ja tantsupeo tuli, esinesid isetegevuskollektiivid, lõõtsamängijad ja laulukoorid ning tuli liikus Kavastu peoplatsilt käest kätte Kavastu parveni.

Juba 19. sajandil pandi kohalike liha- ja piimatootjate meeleheaks üle Emajõe käima parv, mis ümbruskonna eluolu märgatavalt lihtsustas. Parvega jõe ületamine oli tollal siiski üsna ohtlik, mõnikord riskiti nii enda kui ka hobuste eluga. Aastal 1983 katkes parve üleveokett, parv ise kadus allavoolu ning hooratas vajus jõevoogudesse. Alles 1999. aastal taaselustati sajandivanune traditsioon. Originaal hooratas tõsteti jõepõhjast üles ja pandi taas tööle. Parvel saatis tuld lõõtsamees Toomas Ojasaare eakate lauluklubi.

Õhtul külastab juubelituli veel Gustav Suitsu kodumuuseumi, kus on avatud näitus ning koduõues kantakse ette kirjamehe teoseid ja etendatakse muistendeid. Toimub käsitöö õpituba ja õhtune piknik.

Eesti Vabadussõja Reola lahingumälestusmärgi juures saab tule enda kätte Kambja vald. Tuletseremoonia toimub Reola kultuurimaja ees, kus peotulest läidetakse üheaegselt lõkked Reola kultuurimaja juures ja Kambja mõisapargis. Esinevad Kambja valla rahvatantsurühmad ning sepad süütavad Kambjas ja Reolas lõkked, mõlemas paigas esinevad rahvamuusikud. Kambja on tuntud kui Eesti kirjakeele, hariduse ja koorilaulu häll.

Tuli ööbib Reola kultuurimajas, kus kõigil Tartumaa rahvatantsijatel on võimalik öö läbi tulele tantsida. Homme jätkab tuli tiirutamist Tartumaal ning jõuab laupäevaks Tartu linna, kus süüdatakse tuli Tartu laulupeohällis Maarja kirikus ja Tartu laulupeol.

Tagasi üles