Põlvamaa saatis tule Tartumaa poole Räpinast Peipsi äärest Mehikoormast, kus peeti hommikupiknik. Tuli liikus laternas piirivalve kaatriga Piirissaarde, kus Peipsi suurimal saarel ootas Tartumaa rahvas tuld juba pingsalt. Viiuli, karmoška ning jaurami saatel tervitas tuli saare kirdeosas madalatel liivakühmudel paiknevat kolme küla – Piiri, Saare ja Tooni, neist viimane on ka Piirissaare valla keskus.
Saarelt liikus tuli mööda vett piirivalve kaatriga Tartumaa Peipsiääre valda ja jätkas teekonda mööda maismaad Luunja ja Kastre valla suunas. Pikema peatuse tegi tuli Alatskivi sepikojas, kus toimus ka valla tuletseremoonia. Tõrvikuga süüdati tuli sepaääsis ning väge ja hoogu andsid tulele Alatskivi Kunstide kooli trummarid. Sepikoja külalistemajas avati sepatööde näitus ning õuel toimus sepatöö õpituba.
Kogu Tartumaa ühine Tule Tulemise ühisnimetaja on «sepp». «Kätkeb ju see nimi endas nii mitmeid ameteid ja eks meie kollektiividki sepista oma oskusi just selleks laulu- ja tantsupeoks,» rääkis Tartumaa kuraator Astrid Hallik.
«Ka Helju Mikkel on loonud just Tartumaal tantsu »Sõlesepad« mis tuleb tantsimisele ka Tallinnas Kalevi staadionil. Eesti mütoloogias peetakse seppa üheks kõige tähtsamaks loojaks, tänu kelle tööle on meie kohal tähistaevas ja saavad sündima suured imeteod,» ütles Hallik.
Ta lisas, et eesti keele aastal on igal omavalitsusel võimalik leida oma variant just laulu- ja tantsupeo tuleteekonnal sõnast sepp – on see siis külasepp, linnasepp, maasepp, mõisasepp, riigisepp, hõbesepp, viisisepp, riimisepp...