Peotuli süttib täna Tartu laulupeol

Tartu 2019. aasta juubelilaulupeo ettevalmistused.

FOTO: Ahto Sooaru / Tartu laulupidu 2019

1. juunil päikesetõusul Raadi mõisapargis süüdatud juubelituli jõudis täna hommikul taas Tartusse. Sel korral sõitis tuli Äksi kirikust tsiklimeeste eskordi saatel Tartu Maarja laulupeokiriku ette. Tuli tiirutab täna läbi tarkuselinna kultuurilooliste paikade ning õhtuks jõuab Tartu laulupeo peakontserdile. Tuli jääb ööbima lodjale «Jõmmu», millega jätkab homme teekonda Jõgevamaa poole. 

Tartu Maarja kirikul on olnud tähtis roll Eesti riigi ja rahva iseolemiseks kujunemise teel. 1833. aastal ühinesid Tartu Maarja koguduseks ühtlasi ka esimeseks eestlaste koguduseks Tartu Maarja kihelkonna maarahva kogudus ning Tartu linna eestikeelne luterlik kogudus. Maarja kirik kujunes üheks toonase Tartu vaimuelu keskuseks ning koguduse liikmete hulka kuulusid mitmed ärkamisaja suurkujud, nende seas esimese üldlaulupeo algataja ning elluviija Johann Voldemar Jannsen. 

Kirikus tervitas tuld Tartu linnapeal Urmas Klaas. «150 aastat tagasi sai eestlaseks üheks rahvaks ühendav pidu siin Tartus alguse. Ajalooõpetajana pean ma natuke kaugemale minema ja tuletama meelde meile kõigile seda, et esimest üldlaulupidu nimetati ja nimetatakse ka priiusepeoks – kaks inimpõlve eestlasi olid saanud 50 aastat elada taas vabade inimestena,» rääkis Klaas. 

«Priius hõlmas nii isiklikke vabadusi, omavalitsuste loomist, passide jagamist ning liikumisvabadust omal maal, mida kõike hiljem soodustas veel transpordiareng,» sõnas linnapea. 

Edasi liikus tuli Miina Härma gümnaasiumi juurde, kus toonases tütarlastekoolis töötas 1917.–1929. aastatel helilooja Miina Härma. Tuld tervitas koolidirektor Ene Tannberg ja helilooja Alo Põldmäe. Esinesid kooli mudilaskoor ja rahvatantsurühm. Edasi peatus tuli koorihelilooja Mart Saare kodukohas tema ausamba juures ning esimese laulupeo jumalateenistuse toimumiskohas Toomeorus. Praegu asub selle koha peal Tartu Akadeemilise tenniseklubi tenniseväljak.

Tartu ülikooli peahoones tervitas tuld rektor Toomas Asser. Tartu ülikoolil on olnud Eesti koorikultuuri edendamisel oluline tähtsus läbi aegade. Peahoone vahetus läheduses toimusid esimese laulupeo ilmaliku kava proovid. Tänasel päeval tegutsevad ülikooli juures mitmed kõrgtasemel kollektiivid parimate dirigentide ja tantsujuhtide juhtimisel. Esimese laulupeo kavas oli ülikooli tolleaegse muusikadirektori Friedrich Christian August Brenneri laul «Taevas ning maa kaovad».

Edasi peatus tuli Tartu Heino Elleri nimelises muusikakoolis, millel on silmapaistev roll Eesti muusikaelu edendamisel. Kooli õpetajateks on olnud näiteks Heino Eller ise, Juhan Simm, Alfred Karindi, Richard Ritsing, Alo Ritsing, Vaike Uibopuu jpt. 

Esimese laulupeo mälestuskivi juures võttis sõna helilooja Alo Põldmäe ning esines rahvamuusikaansambel Sirgutii. Tartu laulupeomuuseumis, kus tegutses Vanemuise selts teise laulupeo toimumise ajal, esinesid puhkpilliorkester Tamme, Tartu Folklooriklubi Maatasa ja Tartu Laulupeomuuseumi segakoor. Samuti peatus tuli Emajõe vasakkaldal Kaarsilla juures asuval Koidula ja Jannseni mälestumärgi juures.

Tartu Raekoja platsil kõneles Tartu linnapeal Urmas Klaas ning XXVII laulupeo kunstiline juht Peeter Perens. Esinesid Tartu puhkpilliorkester, Tartu meeskoor Akadeemiline Emajõgi ja naiskoor Emajõe Laulikud. Raekoja platsi jalamilt Vabaduse puiesteelt sai alguse ka Tartu laulupeo rongkäik Tähtvere laululavale. Kell 18 õhtul süüdatakse XXVII laulupeo ja XX tantsupeo «Minu arm» tulest Tartu laulupeo tuli. 

Laulupeo peadirigent Peeter Perens meenutas laulupeo traditisooni teket. «Kunagi elas meie maal nii sakslased kui ka venelased, kes alles mõned aastad enne esimest laulupidu lugesid Jannseni Perno Postimehest, et me oleme eesti rahvas. Võime vaid ette kujutada seda vett ja vilet, mida Jannsen pidi nägema selle esimese laulupeo organiseerimise eest,» rääkis Perens. 

Perensi sõnul on tänaseks laulupeo ümber põimunud ja kujunenud terve eesti kultuur. «Ma usun, et me võime öelda, et laulupidu on üks nendest nähtustest, tänu millele võime öelda, et meie eestlased elame vaba rahvana vabal maal. Hoidkem seda, mida meie esiisad on meile välja võidelnud,» sõnas Perens.

Peale Tartu laulupidu viiakse peotuli viikingipaadiga Turm ööbima lodjale Jõmmu. Homme jätkab tuli lodjal teekonda Jõgevamaa poole Kärknani, kus liigub mööda Jõgeva maanteed Tabiverest Puurmani suunas.

Tagasi üles