Peotuli jõudis Jõgevamaale ujudes
Tartus ööbis peotuli lodja “Jõmmu” peal, et varahommikul mööda Emajõge Jõgevamaale sõita. Täna tiirutab tuli läbi Jõgeva ja Põltsamaa valla kultuurilooliste paikade ning jääb õhtuks ööbima Põltsamaa Niguliste kirikusse. Homme jätkab tuli ringkäiku Mustvee vallas.
Lodjaga «Jõmmu» tuli siiski mööda Emajõge sihtkohta ei jõudnud. Põltsamaa kuraatori Pille Tutti sõnul oli jõe veetase kuuma suvega mõnes kohas madalaks jäänud ning sadamas ei olnud piisavalt kõrget vett, et lodi oleks saanud randuda. «Siiski tõid tublid sportlikud tuletoojad tõrviku reipalt ujudes Jõgevamaa kaldale,» rõõmustas Tutt.
Jõgevamaale jõudes Kursis Vabadussõja ausamba juures tervitas tuld võidupüha puhul Julius Kuperjanov isiklikult. Vabadussõja meenutuseks mängis puhkpilliorkester ning ausamba jalamile asetati laulupeo tulest süüdatud latern ja sinimustvalge lillekimp. Lõunal tervitati tuld Tõrenurme Hiiepärna juures, kus tantsiti tulele laulu- ja tantsupeo kordamineku auks loitsutantsu.
Lustiveres peeti kohalike lauljate ja tantsijatega kontsert ning tule auks istutati vaher, mille nimeks sai «Tulepuu». Loopre-Lepiku talus tervitati tuld akordionimänguga, tutvustati kohalikku maamajandust ning edasi ratsutati hobustega Pisisaare algkooli juurde. Esines Pisissaare kooli pererühm ning tuld jagati kohalikele külaelanikele. Tuli anti üle rahvatantsurühmale Kaljaan, kellega liikus tuli kuni Pajusi küla piirini perelt-perele voortantsuga.
Põltsamaa jõe sillal anti tuli üle Adavere rahvale, kus tuli liikus ligi kahe kilomeetri pikkuse inimketi abil Adavere mõisasse. Tule auks mängis Põltsamaa linnaorkester ja laulsid kohalikud laulukoorid.
Jõgevamaa kuraator Pille Tutt soovis, et peotuli annaks kogu maa mustale mullale juurde viljakust ja et maa eest hoolitsetaks järjepidevalt. «Lisaks soovin, et meie enda ja traditsioonide järjepidevus kestaks ning et tuli hoiaks koos meie inimesi ja austaks eestlaseks olemist,» rääkis Tutt.
Tutti sõnul iseloomustab Jõgevamaa Tule Teekonda ja juubelipeo ettevalmistusprotsessi üksmeel ja ühtehoidmine. «Oleme ühiselt mõelnud ja ühiselt loonud – just see koostöö ja üksmeel ongi üks erilisem osa laulu- ja tantsupeo protsessist, mida tahame tulele kaasa anda ja ise seda võtta,» ütles Tutt. Ta lisas, et just sellises vaimus tulebki juuli algul ilus pidu, millest Jõgevamaa rahvas osa saab.
Õhtul peatub tuli Võhmanõmmes Karl August Hermanni sünnikohas. Põltsamaa linnas süüdatakse suurkuju mälestuskivi juures küünal. Uue-Põltsamaa mõisa õues toimub kontsert ja simman, kus esinevad Põltsamaa valla isetegevuskollektiivid.
Õhtu lõpuks süüdatakse peotulest Põltsamaa linnas tuli, mida jagatakse kõigile jaanilistele kodulõkke süütamiseks. Loitsu saatel viiakse tuli paadiga üle Põltsamaa jõe Niguliste kirikusse ööbima.
Tule viib kirikusse Karl August Hermanniks kehastunud tegelaskuju ning tule võtab vastu Põltsamaa koguduse õpetaja Markus Haamer. Homme jätab tuli teekonda Mustvee valla suunas, kus külastab teiste kultuurilooliste paikade seas ka Kääpa, Matsimäe ja Voore tulealatrit.