/nginx/o/2019/06/24/12297203t1h9a6d.jpg)
Kõige väiksemaarvuline koor tuleb sel aastal Põlvamaa metsade vahel asuvast Kauksi põhikoolist.
Kooli 49 õpilase seast laulab lastekooris tervelt neljandik ehk 12 õpilast. Ometi on seda vähem kui üheski teises laulupeole tulevas kooris.
Väikeses kooliperes on tavaline, et igal õpetajal on mitu ametit, nii on ka Kauksi põhikooli lastekoori dirigendiks koolidirektor Jaanus Prükk ise. Prükk on koori juhatanud juba 1980. aastast ja laulupeolegi on lastekooriga jõutud üheksa korda.
Väikese kollektiiviga ei ole keerulist repertuaari harjutada aga kuigi lihtne.
«Kõige rohkem valmistab raskust ahelhingamisega hakkama saamine. Või siis napib kõrgetel nootidel lauljaid,» kõneles Prükk.
Selle aasta laulud pole lihtsad, kuid dirigendi sõnul on lastekoori repertuaar seekord väga ilus ja see motiveeris ka lauljaid.
«Ei ole ühtegi laulu, mille kohta lauljad oleks öelnud, et ei, seda laulu me laulda ei taha,» sõnas ta ning lisas, et kuna ilusaid lugusid on nii palju, siis ühte kindlat lemmiklaulu on raske esile tuua. «Üks lemmikutest on «Maarja kuld». Kindlasti ka «Maa, mida armastan». Mis sellest, et laul on raske, kuid see on ilus.»
Kartus, et koor laulupeole ei pääsegi, oli Prüki sõnul tänavu siiski hinges, ja kui hakkama ei oleks saadud, oleks kogu häbi loomulikult saanud osaks koorijuhile. Ent eeskätt oleks olnud kahju lauljatest, kes nägid palju vaeva.
«Ettelaulmine on koorile ja koorijuhile kui riigieksam,» sõnas Prükk ja lisas, et seda tunnet teavad ainult need, kes koorilauluga otseselt tegelevad. Kui aga ettevõtmine õnnestub, siis on rõõmu muidugi palju.
Väike koor teeb proove kaks korda nädalas, kuid Prükk nentis, et ainult sellega laulukaare alla poleks jõudnud. «Võtsime palju lisatunde ja tulime kokku ka vaheaegadel, siis kui teised õpilased puhkasid,» ütles ta.