Metsaomanik rajab alleesid
Oma rõõmuks, kellegi mälestuseks või sündmuse auks istutatud puuderead ei pruugi esialgu silma paista, aga neid võib olla juba üllatavalt palju.
Erametsas, kus omanik mitte ainult ei lase raiet teha, vaid mõtleb ka sellele, mis metsast edasi saab, näeb hooldatud metsakultuure, valgustusraiega kujundama hakatud metsi või selliseid metsaosasid, kus puud juba istutajast mitu korda pikemad. Ent peale selle näeb istutustöid, mille eesmärk pole olnud kasvatada järeltulijaile head majandusmetsa, vaid jätta midagi silmale ja meelele.
Metsakasvatajad erinevad paljude teiste valdkondade esindajatest selle poolest, et peavad oskama ette kujutada oma tegevuse tulemust näiteks 60–80 või saja aasta pärast. Istutajatel peab olema kujutluspilt uutest alleedestki, sest täies ilus saavad neid näha võib-olla alles järeltulijad.
Mälestusalleed ja ühisistutused
Suuremat kõlapinda on leidnud alleede rajamine, kus osalejaid palju. Näiteks istutasid metsaomanikud 2011. aasta kokkutulekul viiekümnest puust kahepoolse tammeallee 2010. aasta parima metsamajandaja Vahur Eenmaa metsa Harjumaal. Kokkutulekulisi oli ligemale kakssada.
2014. aastal istutasid Arved Viirlaiu Põhja-Eesti metsaühistu liikmed ja ametimehed ühepoolse tammeallee Harjumaale Padisele Viirlaiu sünnipaika. See allee pühendati soomepoistele, kellest üks oli ka ühistule nime andnud kirjanik Viirlaid.
Tammeallee on näiteks rajatud ka legendaarse metsaministri Heino Tederi sünnipaika, Kaara tallu Valgamaal. Seda iseloomustab, et iga aastaga on istutatud puid juurde ja istutajate ning alleepuude päritoluring on eriti lai.
Oma rõõmuks
Samas on teadmata hulk alleesid, mille metsaomanik on istutanud lihtsalt oma rõõmuks. Üks selliseid on Järvamaal Raivo Karpenderi metsas, kus metsaminekutee on ääristatud alleena kasvama pandud kuuskedega.
Ida-Virumaal on Kalju Tarum istutanud eri puuliikidest ringallee oma metsa jalutusraja serva. Kui mitu-mitu aastat tagasi kohtusime, kirjeldas ta elavalt tulevikupilti, kui suured puud rada ääristavad – see on metsaosa, millel Tarumi sõnul eriline mõju inimesele ning kus on hea käia jalutamas ja mõtisklemas.
Viljandimaal on metsaomanik Tiit Toobal oma metsaosa piirile värskelt uhke ühepoolse tammeallee istutanud. Küsimuse peale, miks just allee, ta vaid muigas ja ütles, et sinna jäi tühi koht. Metsaühistu esindajana kohal olnud Olavi Udam küll mainis, et tegu oli seotud ka Eesti juubelisünnipäevaga. Eakas metsaomanik teemat edasi ei arendanud, kuid pikk tammerivi rääkis enda eest – on kuidagi sümboolne, kui omanik, kes metsakasvatajana on kujundanud muljetavaldava tulevikumetsa, rajab seejärel järeltulijaile ka allee.
Siin ja seal
Metsaomanike rajatud alleed olid jutuks ühes väikeses metsameeste ringis – kui palju teatakse alleede rajajaid? „Mina istutasin püramiidtammedest allee,” tunnistas eelmisel aastal parima metsamajandaja tiitli pälvinud Lauri Salumäe, kes ülikoolipäevil puude paljundusmaterjali vastu huvi tundis ja on ise taimi kasvatanud. Tema metsad asuvad Lääne-Virumaal.
Samas viidati veel mitmele, kes teati olevat sel viisil ilupuid istutanud. Näiteks mainiti Viljandimaal talu üles ehitanud ja maastikukujundaja loomu poolest tuntud metsameest Ain Jürisood ning Raplamaa metsaomanikku Raivo Luiget, kes on oma talu juurde alleed rajades kasutanud just oma metsa noori puid.
Metsakasvatajad erinevad paljude teiste valdkondade esindajatest selle poolest, et peavad oskama ette kujutada oma tegevuse tulemust näiteks 60–80 või saja aasta pärast
„Isa istutas kodu juurde väga palju puid. Sissesõidutee äärde rajas ühepoolse pärnaallee,” kinnitas teiste metsameeste juttu Ain Jürisoo poeg Mihkel Jürisoo.
„Pikema allee istutamiseks kasutasin oma metsa puid ja ka Lätist toodud kaseistikuid, aga olen istutanud rohkem. Männid, kuused ja päris suur hulk tammesid on kõik pärit oma metsast,” ütles Raivo Luige.
Kõverad puiesteed
Raivo Luige lisas, et peale muu on ta näiteks kraavikallastel teinud selles mõttes valikraiet, et jätab ilusad kased kasvama ja raiub teised puud vahelt välja. „Sellest kujuneb lõpuks nagu omaette allee, kuigi istutanud pole ma sinna midagi.”
Sedasama võtet on väga palju kasutanud Viljandimaa metsaomanik Mihkel Maala. „See on võimalus kujundada alleesid koostöös loodusega puudest, kes just sinna kohta on tahtnud loomulikul kombel kasvama hakata,” märkis Maala, kes muu hulgas rääkis, kuidas tema talus sirgeid puuridasid ei näe – kuusehekidki on pigem nii-öelda kõverad ja koosnevad mitmest osast.
Maala kodu üks eripärasid on, et seal kasvavad võimsad vanad lehised, kes on andnud head järelkasvu. Lehis on niisiis üks puuliik mändide, kaskede jt kõrval, mis jääb tavaliselt kasvama, kui kujundatakse omaloomingulisi puiesteid.
Vabaduse väljendus
Metsamajandus iseenesest on Eestis metsaseadusega üsnagi reguleeritud tegevus, kuid alleesid rajades, üksikpuid istutades ja loodustekkelisi tähelepanuväärsemaid üksikpuid kasvama jättes saab metsaomanik ise otsustada – Mihkel Maala sõnul on see üks omanikuvabaduse väljenduse kohti.
Temaga jõudsime arutades sinnagi, et mõtteruumis on toimumas muutused. Tavaliselt seostuvad ju avalikkuse silmis alleed pigem mõisate ja mõisnikega, talualleesid ja veel vähem metsa rajatud puiesteesid märkab vähem. Ühtpidi võiks ütelda, et nüüd on tekkinud uued (mini)mõisnikud, kes omakorda maastikku kujundavad ja nii-öelda uut pärimust loovad, kuid teisalt olid mõisnikud tsaariajal ju samamoodi erametsaomanikud.
Millal hakkab inimene mõtlema ilupuudele ja puiesteedele? „Siis, kui tal on tekkinud teatav heaolu ja kindlustunne,” ütles Mihkel Maala. Tänapäeva Eesti metsaomanikele mõeldes tuleb arvestada ilmselt ka sellega, et heaolu saavutada tahtes on paljud, kes metsaomanikuks saades metsandust ei tundud, pidanud ennast metsanduslikult kõvasti harima. Selles kontekstis on puiesteede rajamisel lisaväärtus.
Vastuolu Harjumaal
Paraku on uue aja alleedega seotud esimene vastuolu – kinnistu, kuhu metsaomanikud 2010. aasta parima metsamajandaja Vahur Eenmaa juures peetud kokkutuleku tähistuseks tammeallee istutasid, on nüüdseks võõrandatud kaitseministeeriumile. Seda on tehtud seoses kaitseväe Soodla harjutusvälja eriplaneeringuga.
„Tammed hakkasid 80protsendiliselt kasvama, aga jah, protesteerisin küll, kuid olin sunnitud sellest maast loobuma,” märkis Vahur Eenmaa, kelle maatehing riigiga toimus eelmise aasta lõpus. Ala asub Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealal ja sealsamas on Natura ala, kuid Vahur Eenmaa arvates tuleks metsaomanike rajatud alleed ka eraldi tähtsustada, näiteks võttes selle kohaliku omavalitsuse objektina kaitse alla.
„Nüüd, kui riigi eriplaneering on kehtestatud, ei näe mina võimalust hakata tagantjärele kohalikku kaitset kehtestama,” ütles Kuusalu valla keskkonnaspetsialist Elina Einaru. Ainus võimalus on kaitseministeeriumile tähtsast objektist märku anda ja loota, et on võimalik see säilitada.
Koht, kus sellest rääkida, on ministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja asetäitja Andres Sanga sõnul Soodla harjutusvälja planeeringuprotsess, mida pole veel alustatud.