Suurbritanniast sai esimene nullemissiooni eesmärgi sätestanud suurriik
/nginx/o/2019/06/27/12304525t1hb43c.jpg)
Suurbritanniast sai täna maailma esimene suurriik, mis on võtnud vastu nullemissiooni eesmärgi 2050. aastaks.
Energia ja puhta arengu minister Chris Skidmore allkirjastas dokumendi kinnitamaks parlamendis varem sel nädalal vastu võetud seadust.
«Suurbritanniast sai alguse tööstuslik revolutsioon, mis aitas globaalselt kaasa majanduskasvule, aga samas tõstis märkimisväärselt heitgaaside hulka,» ütles Skidmore.
«Täna me juhime maailma taaskord. Meist on saanud esimene juhtiv majandus, mis on vastu võtnud seadused heitgaaside nulli viimiseks 2050. aastaks ja me jätkame ka majanduse edendamisega,» lisas ta.
Tähtaeg on veel ambitsioonikam, kui Suurbritannia eelmine katse vähendada heitgaase 80 protsendi võrra sama pika preioodi vältel.
Rahandusminister Philip Hammond hoiatas, et nullemissiooni projekt läheks maksma rohkem, kui üks triljon Inglise naela (1.1 triljonit eurot).
Briti juhtiv kliimamuutuste nõukogu teatas sel aastal, et 2050. aasta nullemissiooni sihtmärki oleks võimalik saavutada 1-2 protsendiga sisemajanduse koguproduktist.
Kliimamuutuste komitee (CCC) teatas, et tähtaeg nõuaks uute seaduste ja eeskirjade kiiret vastuvõtmist. 2035. aastaks tuleks näiteks autod ja veokid elektrile üle viia ning madala süsinikusisaldusega energia tootmist tuleks neljakordistada.
CCC sõnul oleks rohkem, kui 50 protsendiline tõenäosus vähendada ülemaailmset temperatuuritõusu 1,5 kraadini, kui kõik maailma riigid käituksid Suurbritannia eeskujul. Temperatuuritõusu 1,5 kraadi limiit tuleb ÜRO Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli uuringust.
«Me rajame teed, et ka teised riigid saaksid meie jalajälgedes astuda. Me edendame jõukust läbi rohelisema majanduse,» teatas Skidmore.
Nullemissioon tähendab, et valitsus loob rohelisi skeeme, et heitgaaside toodangut tasakaalustada. Nende hulgas näiteks puude istutamine, õhupuhastussüsteemide kasutamine ja nafta- ja söetoodangu vähendamine.
Suurbritannia on ka osa Euroopa Liidu heitgaaside lae skeemist, mida on paljud keskkonnaõiguslased kritiseerinud.
Skeem määrab süsinikule hinna ning üritab seeläbi heitgaaside toodangut vähendada. Riigid, mis ületavad heitgaaside lubatud piiri või «lae» saavad osta vähem heitgaasi tootvatelt riikidelt nende kasutamata varusid.
Keskkonnaaktivistide sõnul ei tunne õhureostus riigipiire ning heitgaasidega kaubitsemine ei aita kuidagi ülemaailmset kasvuhoonegaaside toodangut vähendada.