Tapa pritsumaja tornist kraanaga alla toodud tuli jõudis soomukiga Järvamaale

Eile õhtul Tapa pritsumaja torni ööbima jäänud XXVII laulu- ja XX tantsupeo «Minu arm» tuli toodi hommikul alla tuletõrjekraana abil. NATO liitlassõdurid kandsid tule käest kätte sõjaväesoomukisse, millega saadeti tuli Amblasse, et anda see seal üle Järvamaale hoida. Tuli liikus edasi läbi Paide linna kultuurilooliste paikade Türi valda. Õhtuks jääb tuli ööbima Türi linna Püha Martini kirikusse, et homme jätkata teekonda Järva vallas. 

Järvamaa kuraatori Katrin Soometsa sõnul saab Järvamaa Tule Tulemise jooksul näha kõike seda, mida muistne maakonnanimi endas peidab ehk soode, rabade, karstialade ja lauaste maad. «Tule teekonnal näeme Järvamaa kaunist loodust ja metsade rohkelust, põllu- ja maatööd, põlistalusid, kauneid kodusid ja moodsaid ettevõtteid, jõgesid ja järvi ning mis peamine – järvakaid,» rääkis Soomets. 

«Kõik need paigad, mida tuli läbib, on armsad selle paikkonna inimestele, kes siia oma kodud on rajanud ja kasvatanud üles põlvkondade kaupa lapsi, kes täna laulu- ja tantsupeo traditsiooni edasi kannavad,» lisas Soomets.

Esimese pikema peatuse tegi tuli Roosna-Alliku kultuurikantsis, kus on kohalikku laulu- ja tantsukultuuri edasi kantud juba baltisaksa ajast. Viisu külas süütas laulupeo tulest laterna Viisu külaloo uurija ja raamatukoguhoidja Malle Maimann. Kõlas pillimäng ja koos lauldi regilaulu. Viisus kirjutas lugusid ka lauluisa F. R. Kreutzwald, kelle auks paigaldati sellel aastal külla ka temanimeline uhke mälestuspink.

Paide linnas avati juubelitulega keskväljaku ruumieksperiment ehk avatud vabaaja ruum linna keskpaigas. Seal esinesid rahvatantsijad ning tuli liikus tantsuõpetaja Helen Trugi eestvedamisel inimketi abil jalgsi Paide Vallimäele.

Maakonna kuraatori sõnul on Vallimägi laulu- ja tantsupidusid võõrustanud alates aastast 1964, mille auks toimus seal täna memmede tantsupidu. Tantsujuht Helen Trug andis tuletõrviku memmede käte läbi edasi 65 aastat rahvatantsu juhendanud tantsuõpetajale Vilma Okasele, kes süütas memmede tantsupeo tule ja andis tõrviku edasi koorijuhtidele Anne Toomistule ja Piret Järvetile.

Laululina kuju juures süüdati peotulest tuletseremooniaga latern, mis tähistab Järvamaa esimese laulupeo toimumispaika – 112 aastat tagasi kutsuti mälestuspaika Tariuse aiaks. Vana Paide rahvamaja juures süütas juubelitulest laterna paljude Järvamaa laulupidude stsenaariumide autor Tiia Tamm, kes andis tule üle noortele laulu- ja tantsupidude traditsiooni jätkajatele Kätlin Merisalule ja Marita Kutsarile.

Laululina kuju juurest saatsid lapsed jalgratastel tule Reola kaarsilla juurde, kus Paide linn andis tule edasi Türi vallale. Tuld tervitasid rahvatantsijad, kes esitasid XX tantsupeo «Minu arm» tantsu «Maa hing». Edasi liikus tuli vana «Riksa» kolmerattalise veloga Eesti jalgrattamuuseumi, kus tule võttis vastu muuseumijuht Valdo Praust. Tule auks süüdati väike lõke ja esines naisrühm «Ilodus».

Õhtul jõuab juubelituli tantsupedagoog Helmi Tohvelmani kodupaika Lõõla külla tema mälestuskivi juurde. Sealt liigub tuli Käru simmaniplatsile, kus toimub ajalooliste lastekärude näitus. Esineb rahvatantsurühm «Naksakad naised» ja memmede rühm. Peotules süütab lõkke «Aasta ema» tiitli pälvinud Liia Sizask. 

Edasi liigub tuli mööda raudteed Kärust kaheteljelise raudteesõidukiga Türile. Mööda raudteed sõitnud tuli pannakse Türi raudteejaamas kaitseliidu maasturisse GAZ-AA ja Türi päästeauto saatel sõidetakse Türi kultuurikeskuse juurde, kus Kooli pargis toimub õhtukontsert «Tule lugu». Õhtuks saadetakse tuli tõrvikus ööbima inimketi abiga Türi Püha Martini kirikusse. Pargis jätkub simman ansambliga «Klaabu, Nipi ja Tige Kala» ning homme hommikul jätkab tuli teekonda Järva vallas. 

Tagasi üles