Väidetavalt Vene salajasima allveelaeva põlengus hukkus 14 mereväelast (2)
/nginx/o/2019/07/02/12320373t1h70d0.jpg)
Ühel Vene mereväe allveeaparaatidest puhkenud tulekahjus hukkus 14 mereväelast, teatas täna Vene kaitseministeerium, nimetamata põlengu põhjust või seda, kas õnnetuses oli ellujäänuid.
Ministeerium ei nimetanud esmaspäeval süttinud aluse nime, kuid Vene meedia andmeil on tegu Venemaa kõige salajasema allveelaevaga -- tuumajõul liikuva alusega, mis on mõeldud eriti tundlike missioonide jaoks suurtes sügavustes.
Kaitseministeerium märkis vaid, et «1. juulil tekkis biomeetriliste mõõtmistööde käigus Venemaa territoriaalvetes tulekahju teadusuuringute allveeaparaadis, millega uuritakse Vene laevastiku huvides maailmamerd. Neliteist allveelaevnikku suri vingu kätte.»
Ametkonna teatel asub aparaat Põhjamere laevastiku tähtsaimas baasis Severomorskis.
Ministeerium lisas, et laevameeskonna ennastsalgava tegutsemise tulemusena põlemiskolle kustutati, kuid selle põhjust ei täpsustanud. Ametkond ei öelnud ka, kui palju inimesi allveeaparaadi pardal oli ning kas keegi ellu jäi.
«Õnnetuse põhjusi uuritakse. Uurimist toimetab laevastikuülem isiklikult,» lisati ministeeriumist.
Vene president Vladimir Putin kohtub seoses juhtunuga kaitseminister Sergei Šoiguga, ütles Kremli kõneisik Dmitri Peskov.
Putin nimetas 14 mereväeohvitseri surma allveeaparaadi tulekahjus suureks kaotuseks, andes korralduse viia juhtunu osas läbi täiemahuline uurimine. «See on suur kaotus meie mereväele ja kogu relvajõududele,» ütles Putin televisioonis üle kantud kohtumisel kaitseminister Sergei Šoigule.
«See ei ole tavaline laev, nagu me teame, see on teadusuuringute alus, selle meeskond on äärmiselt professionaalne,» lausus Putin, kelle sõnul oli ohvrite seas seitse esimese järgu kaptenit.
«Ma avaldan oma kõige siiramat kaastunnet ohvrite peredele,» ütles Putin, andes Šoigule korralduse sõita Põhjamere laevastiku baas Severomorskisse, kus allveeaparaat asus. «Ma palun teil minna Severomorskisse, et isiklikult kuulata ära raportid ja juhtida komisjoni selle tragöödia asjaolude väljaselgitamiseks.»
Ministeerium kinnitas oma avalduses, et alus oli mõeldud merepõhja uurimiseks, kuid selle nime ega tüüpi ei täpsustanud. Vene uudisteportaal RBC aga kirjutas, et tegemist oli tuumajõul liikuva AS-12 Lošarikuga.
Ajaleht Novaja Gazeta kirjutas oma allikatele viidates, et tulekahju leidis aset Lošariku pardal ja hukkus kogu meeskond, mis koosnes eranditult ohvitseridest.
2010. aastal kasutusse võetud Lošarik on kõige moodsam ja salapärasem Vene allveelaev, mis on nime saanud multifilmikangelasest mänguhobuse järgi.
Allveelaeva nimi tuleneb ilmselt aluse väliskesta unikaalsest ülesehitusest, see koosneb mitmest titaansfäärist, mis suudavad vastu pidada tohutule survele suurtes sügavustes.
2012. aastal osales Lošarik uuringutes, mille eesmärk oli tõestada Venemaa nõudeid suurtele merepõhja aladele Arktikas. Allveelaev kogus materjale 2500 meetri sügavuselt. Tavalised allveelaevad sukelduvad kuni 600 meetri sügavusele.
Mõnede ekspertide hinnangul võib Lošarik sukelduda isegi kuni 6000 meetri sügavusele, kuid sõltumatud allikad ei ole seda kinnitanud.
Analüütikute sõnul võib allveelaeva üheks missiooniks olla sidekaablite häirimine ookeanipõhjas.
Lošarik toimetatakse sihtkohta nn emaallveelaeva, tuumajõul liikuva Orenburgi külge kinnitatuna.
Vene uudisteportaalide teatel kuulub Lošarik Põhjalaevastikule, kuid allub otseselt kaitseministeeriumi süvamereuuringute osakonnale, mis näitab tema missioonide tundlikkust.
Vene merevägi kasutab ka Priz- ja Bester-klassi süvaveeaparaate, mille korpus on ehitatud titaanist ja mis suudavad tegutseda 1000 meetri sügavusel. Nendel aparaatidel on tavaliselt kaheliikmeline meeskond ja nende peamine ülesanne on päästa õnnetuste korral allveelaevnikke. Need aparaadid suudavad tegutseda autonoomselt kuni 120 tundi.