Laulupeo kuusikus avati laulupeo 150 aasta juubelile pühendatud laulupeo mälestusmärk ning lisaks laulupeo 100. aastapäevaks istutatud kuusikule pandi mulda ka üks kuusk ja tamm. Istutamise ajal lauldi üheskoos laulu «Kes selle tamme istutas», et puud igavesti kestaks. Tule auks esines Kuusalu meeskoor ja poistekoor.
Kolga mõisas, mis on Baltikumi üks suurimaid, tervitati tuld Kolga muuseumi näitusega «Laulupeo 100 meened», kus eksponeeriti laulu- ja tantsupeo meeneid läbi aegade. Peotulest jagati tulekiiri tantsujuhile Maie Oravale, vendade Arno ja Hugo Lepnurme sünnikoju ning Hara külla. Tule auks esines ansambel Punase Lauliku Klubi.
Kiiu mõisas toimus tantsutervitus Kuusalu valla tantsurühmadelt ning esinesid vanaemade tantsurühm «Tiiud». Valklas peeti Valkla kivi ehk Vabadussõjas punaarmee tagandamise piiri tähistavas mälestuspaigas tuletseremooniat. Tuld tervitasid Valkla kaitseliit ja vabatahtlikud päästjad.
Seejärel anti tuli üle hoida Jõelähtme vallale, kus Kaberneeme keskuses esinesid vabatahtlike päästjate tantsurühm ja Jõelähtme rahvakultuuri kollektiivid, lisaks laulis muusik Marek Sadam. Kaberneeme sadamas anti tuli üle Viimsi vallale, kust tuli liikus edasi Prangli saarele.
Õhtuks jõudis tuli tuulise ilma ja lainetega Naissaarele, kust sõitis edasi 1930. aasta reisirongiga Lõunaküla sadamasse. Seal võtsid tule vastu dirigendid Tõnu Kaljuste ja Rasmus Puur koos Viimsi vallavanema Laine Randjärvega. Õhtu lõpuks jõudis tuli Omari küüni, kus algas kell 20 kontsert «Laulupeo pärlid» dirigent Rasmus Puuri juhatamisel.
Kõlavad keelpilliorkestri seaded tuttavatest koorilauludest, mida tunneme hästi just laulupidudelt. Kavas on nii klassikud, näiteks Miina Härma, Mart Saar, Aleksander Läte, kuid samuti ka kaasaja heliloojad – Ester Mägi ning Tõnu Kõrvits.