Vene kaitseministeerium avaldas allveelaevaõnnetuse põhjuse (10)

Copy
Hukkunud mereväelaste mälestamine Kroonlinna mereväe katedraalis.
Hukkunud mereväelaste mälestamine Kroonlinna mereväe katedraalis. Foto: ANTON VAGANOV / REUTERS / Scanpix

Neljateistkümne Vene allveelaevniku elu nõudnud õnnetuse peamine põhjus oli tulekahju allveeaparaadi akude ruumis, ütles kaitseminister Sergei Šoigu täna president Vladimir Putinile. Ühtlasi avaldas Kreml, et tulekahju puhkes tuumaallveelaeval.

Nimelt küsis Venemaa president Vladimir Putin Severomorskist saabunud kaitseministrilt tuumareaktori seisukorra kohta ja presidendile vastates kinnitas Šoigu, et süvaveeaparaadi tuumareaktor on täielikult isoleeritud töökorras. See asjaolu kinnitab, et tulekahju puhkes tõepoolest tuumaallveelaeva pardal. 

Šoigu kinnitas, et ekspertide hinnangul on tulekahjus kannatada saanud aluse taastamine võimalik.

«Me tuvastasime õnnetuse peamise põhjuse, tule akuruumis, mis hiljem levis,» ütles minister pärast sõitu Severomorski sadamasse, kus allveelaev seisab.

Venemaa presidendi Vladimir Putini ja kaitseminister Sergei Šoigu vestlus kinnitas, et esmaspäeval puhkes tulekahju tuumaallveelaeva pardal.
Venemaa presidendi Vladimir Putini ja kaitseminister Sergei Šoigu vestlus kinnitas, et esmaspäeval puhkes tulekahju tuumaallveelaeva pardal. Foto: ALEXEI DRUZHININ / SPUTNIK / KREMLIN POOL / EPA / Scanpix

Ajaleht Kommersant kirjutas eile meeskonnale lähedastele allikatele viidates, et juurdluse andmetel sai tuli alguse elekrilühisest.

Esmaspäeval ühe Venemaa allveelaeva pardal puhkenud tulekahjus hukkus 14 mereväelast. Avalikkust teavitati juhtunust alles päev hiljem. President Vladimir Putinit teavitati Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul koheselt.

Ametnikud pole allveelaeva kohta palju infot jaganud, aga Vene meedia andmeil on tegu Venemaa kõige salajasema allveelaevaga - tuumajõul liikuva alusega, mis on mõeldud eriti tundlike missioonide jaoks suurtes sügavustes.

Ajalehe Novaja Gazeta sõnul võis tegemist olla tuumajõul liikuva AS-12 Lošarikuga. See allveelaev on mõeldud uurimistöö läbiviimiseks, päästetöödeks ja sõjaväe erioperatsioonideks ning selle pardale mahub kuni 25 meeskonnaliiget.

Kuna allveelaeva pardal oli tulekahju puhkemise hetkel mitmeid kõrgeid sõjaväelasi, võib uudisteagentuuri AFP teatel arvata, et allveelaev oli täitmas eriülesannet.

Ametlikult pole allveelaeva nime avaldatud ja Kreml on öelnud, et suur osa õnnetusega seotud infost jääbki salastatuks.

Ajaleht Fontanka kirjutas teisipäeval, et üks Peterburi sõjaväebaas avaldas teate Lošariku projektis osaleva süvavee tuumaallveelaeva AS-31 meeskonnaliikmete surmast.

Kommersandi andmetel on AS-31 nii salajane projekt, et isegi sõjaväeuurijaid ei lubata dokki, kus see seisab, ja meeskonnaliikmeid ei tohi ametlikult identifitseerida.

Kommentaarid (10)
Copy
Tagasi üles