Maailma rahvastiku päev - mis on ees ootamas?

Ülerahvastatus saab olema probleemiks ka tulevikus.

FOTO: Kin Cheung / AP /Scanpix

Maailm jõuab viie aasta pärast kaheksa miljardi inimeseni. Kuigi ka Euroopa elanikkond kasvab, siis selle taga on migratsioon teistest riikidest Euroopa Liitu.
 

Täna on iga-aastane maailma rahvastiku päev.

See tähtpäev loodi 1989. aastal ÜRO Arenguprogrammi nõukogu poolt, toomaks tähelepanu ülerahvastatusega seotud probleemidele.

Vaatamata probleemi tunnistamisele, ei ole rahvastiku kasv pidurdunud. 1959. aastast, mil maailma rahvastiku arvuks oli hinnanguliselt kolm miljardit inimest, on inimeste arv kasvanud stabiilselt.

Sellest ajast saadik on järgneva miljardi saavutamiseks kulunud keskmiselt 13 aastat ning praeguste prognooside järgi jõuab maailm kaheksanda miljardini aastal 2024.

Mis saab edasi?

ÜRO andmetel vähenes eelmisel aastal elanikkond ühe või rohkema protsendi võrra 27 riigis. Languse on põhjustanud madalam sündimus, kõige suuremat mõju omavad siin Aasia riigid, nagu Hiina ja Jaapan.

Globaalne sündimuse määr on samuti langemas – 3,2 sünnilt naise kohta 1990. aastal 2,5 sünnini naise kohta 2019. aastal. Prognooside kohaselt on langust oodata ka tulevikus.

Samas on mitmetes riikides toimumas hoopis elanikkonna hüppeline kasv. Sahara-aluse Aafrika elanikkond kahekordistub aastaks 2050.

2018. aastal avaldatud uuringu järgi põhjustab üle poole globaalse elanikkonna kasvust sündimus vaid üheksas maailma riigis – nendeks on India, Nigeeria, Pakistan, Kongo Demokraatlik Vabariik, Etioopia, Tanzaania, Indoneesia, Egiptus ja Ameerika Ühendriigid.

Teine põhjus, miks rahvastiku arv tulevikus märkimisväärselt suureneb, on pikem oodatav eluiga. 2018. aastal jõudis maailm huvitava verstapostini – esimest korda oli üle 65. aastaseid inimesi maailmas rohkem kui lapsi nooremad kui 5 aastat.

Mis juhtub Euroopas?

Kui praeguse 28 Euroopa Liidu riigi elanikkond oli 1989. aastal, mil tähtpäev loodi, 474 miljonit, siis nüüdseks on see kasvanud 513 miljonini.

Üllataval kombel suurenes Euroopa Liidu elanikkona arv ka 2018. aastal, 1,1 miljoni võrra. Elanikkonna kasv on tulnud positiivsest rändeiibest, aga mitte loomulikust iivest, mis oli negatiivne 2018. aastal.

Viimane tähendab, et Euroopas suri rohkem inimesi kui samal perioodil juurde sündis. See on teine järjestikune aasta, mil surmasid on rohkem kui sünde, vahendab Euronews.

Kõige suurem suremus oli 2018. aastal Bulgaarias, Lätis, Leedus ja Rumeenias ning suurim sündimus oli Iirimaal, Rootsis, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis.

 

Kõige rohkem on võrreldes 1989. aastaga vähenenud elanikkond Lätis , Bulgaarias ja Horvaatias. Kõige suuremat elanikkonna kasvu on olnud näha aga Maltal, Luxembourgis ja Iirimaal.

 
Tagasi üles