Juhtkiri: üks hea kriis... (45)
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
10. august 2019, 00:25
/nginx/o/2019/08/10/12451988t1h5fe6.jpg)
Tundub väga, et me oleme peo lõpu alguses. Aga eks see ole ka kümmekond aastat kestnud.
Peo nimi on majanduse ja palkade kasv Eestis. Jah, alguses ei saanud see vedama, kuid on pikapeale saavutanud arvestatava hoo, nagu see eestlastel ikka käib.
Vaatame fakte, mis lubavad järeldada, et majandus- ja palgakasv võib vähemalt ajutiselt lõpu saada.
Nii kaupade eksport kui ka import vähenesid juunis eelmise aastaga võrreldes ootamatult järsult: kaheksa protsenti. Jah, ekspordinäitajat mõjutas möödunud aasta kõrge võrdlusbaas – 2018. aasta juunis kasvas see koguni 17 protsenti –, kuid see ei muuda laiemat pilti.
Juba pikemat aega kidunud Euroopa majandusmootori Saksamaa tööstustoodang kukkus juunis viimase kümne aasta kiireimas tempos: 5,2 protsenti. See on võrreldav viimase kriisiga. Eile saabus uudis, et tootmisega tihedalt seotud eksport langes Saksamaal juunis aastavõrdluses sama palju kui Eestis: kaheksa protsenti.
Paistab, et majanduse jahtumine on alanud Euroopas laiapõhjaliselt. Hiljuti kirjutas Postimees näiteks Rootsit mullu tabanud ehitusmahu langusest ja selle rängast mõjust sinna puitmaju eksportivatele Eesti ettevõtjatele. Heal juhul kahanes müügitulu, halvimal juhul tuli uksed sulgeda.
Mured maailmamajanduse tervise pärast, eelkõige seoses USA-Hiina kaubandussõjaga, sundisid Rahvusvahelist Energiaagentuuri langetama naftanõudluse prognoosi aastateks 2019 ja 2020. Juulis hoiatas Rahvusvaheline Valuutafond, et ülemaailmsed kaubanduspinged, jätkuv määramatus ja üha tõenäolisem leppeta Brexit kurnavad maailmamajandust, mille ees seisab ebakindel 2020. aasta.
Ei maksa langeda musta masendusse. Üks hea kriis kulub alati marjaks ära. Lööb õhu klaariks, eraldab terad sõkaldest.
Koduste asjade juurde tagasi tulles võib veel lisada, et siinne kinnisvaraturg on juba teist aastat hangunud.
Kõike eeltoodut kokku võttes võibki nentida, et maailma, sealhulgas Eesti majanduse kohale kogunevad tumedad, et mitte öelda kurjakuulutavalt mustad pilved.
Keegi loomulikult ei tea, millal kriis saabub, sest oleme enneolematus olukorras, kus sisuliselt kõik maailma suurimad ja mõjukamad keskpangad on trükkinud suures koguses raha ja lasevad intresse alla. Varasemad põlvkonnad pole niisuguses eksperimendis mitte kunagi osalenud, aga kõik tunnevad, et midagi on paigast ära. Aina rohkem on märke, mis viitavad, et senine kiire kasvutempo pidurdub.
Pole midagi parata, Eesti on väike ja avatud majandusega riik, kus maailmamajanduses toimuv jõuab pikapeale ikka pärale. Võrreldes meie kaubanduspartneritega ja Euroopa teiste riikidega, on Eesti majandusnäitajad olnud käesoleva aasta esimesel poolel niigi üllatavalt tugevad.
Nii et ei maksa langeda ka musta masendusse. Üks hea kriis kulub alati marjaks ära. Lööb õhu klaariks, eraldab terad sõkaldest. Samamoodi võib selles näha proovikivi meie tublidele ettevõtjatele, kes peavad keerulises olukorras olema veel nutikamad ja tublimad, kui nad seni on olnud, et leida oma teenustele ja toodetele uusi turge ja kliente.