Arktika metsapõlengute suitsupilv on võrreldav Euroopa Liidu alaga

Ust-Ilimski bussipeatuse ja seal seisvate inimeste taustal on näha metsapõlengute suitsu, mis on enda alla matnud üle 80 000 elanikuga linna.

FOTO: Stringer / Reuters / Scanpix

Euroopa Liidu territooriumist suurem suitsu- ja tahmapilv liigub üle Siberi, samal ajal kui põhjapöörijoonel jätkuvad metsapõlengud juba kolmandat kuud.

Tavapäraselt külm Arktika piirkond, mis täidab planeedi jaoks olulist jahutusfunktsiooni, on nüüd muutunud kuumaks, paisates atmosfääri tohutut hulka süsihappegaasi. See võimendab inimtekkelist kliimamuutust ning suurendab uute metsapõlengute teket, vahendab The Guardian.

Suurpõlengud Venemaal, Alaskas, Gröönimaal ja Kanadas paiskasid juunis õhku 50 megatonni süsihappegaasi ning juulis 79 megatonni, ületades selgelt varasemat rekordit Arktika piirkonnas.

Seniste põlengute tulemusel on augustis õhku paiskunud 25 megatonni süsihappegaasi. Juba kolmandat kuud kestvad põlengud on pikimad, mida Euroopas on 17 aasta jooksul mõõdetud on. 

Copernicuse atmosfääriseire teenuse teadlane Mark Parrington ütleb, et eelmise rekordi kestus oli vaid mõni nädal. «Me ei ole midagi sellist varem näinud,» ütles ta. «Põlengute intensiivsus on endiselt oluliselt kõrgem keskmisest.»

Tema sõnul on põlengutest mõjutatud piirkonnad näinud ebatavaliselt kõrgeid õhutemperatuure ja madalat muldade niiskust, mis lõid head tingimused põlengute tekkeks.

Globaalselt olid selle aasta juuni ja juuli kõige soojemad kuud, mida viimase 150 aasta jooksul mõõdetud.

Venemaa on põlengute tulemusena enim kannatanud. Teadlase Josef Aschbacheri sõnul on kahe kuu jooksul Siberis hävinenud 4,3 miljonit hektarit metsa.

Krasnojarski metsapõlenguid on näha kaugele.

FOTO: Handout / Reuters / Scanpix

Põlengutest tekkinud suits on mõjutanud viie miljoni ruutkilomeetri suurust maa-ala, ütleb Antti Lipponen Soome Meteoroloogiainstituudist. «Võrdluseks: Euroopa Liidu territoorium on umbes 4,5 miljonit ruutkilomeetrit ning USA mandriosa [ilma Alaskata] on on umbes 8,1 miljonit ruutkilomeetrit,» kirjutas Lipponen Twitteris.

Mets põleb ka mujal

Sarnaselt Siberile on ebatavaliselt suured metsapõlengud ka Alaskal ja Gröönimaal. Mittetulundusühingu Union of Concerned Scientists teaduri Carly Phillipsi sõnul paiskub põlengute tulemusel õhku süsihappegaasi, mis oli talletatud igikeltsas. Lisaks sellele kiirendab tahma sattumine Arktika jääle sulamisprotsesse, nõrgestades jää võimekust päikesevalgust tagasi peegeldada.

Greenpeace'i andmetel on sel aastal põlenud üle 13,1 miljoni hektari metsa, mis on võrdväärne süsihappegaasiga, mida tekitavad aasta jooksul 36 miljonit autot.

Metsapõlengud on muutnud sagedasemaks ka Euroopas. Sel aastal on registreeritud Euroopa Liidu territooriumil 1600 metsapõlengut, mis on suuremad kui 30 hektarit. Seda on neli korda rohkem kui on olnud eelneva kümnendi aasta keskmine metsapõlengute hulk.

Tagasi üles