Veresuhkru tase on seotud tekkivate tüsistustega

Tihti ei lähe inimesed arstile isegi siis, kui on olemas kõrgenenud veresuhkru sümptomid – sagedane janu, sagedasem urineerimine, väsimus.

FOTO: Shutterstock

Diabeet võib kaasa tuua palju tüsistusi, sealhulgas nägemise kaotuse, südamelihase infarkti, insuldi ning jalahaavandid. Kuidas mängib veresuhkru tase rolli hiiliva haiguse kujunemisel, selgitab Põhja-Eesti regionaalhaigla endokrinoloog-ülemarst Mart Roosimaa.

Kas üle 40-aastane inimene peaks laskma kontrollida veresuhkrut igal aastal?

Regulaarne veresuhkru kontrollimine pole tavapäraselt vajalik kuni 45. eluaastani ja sõltub lisaks vanusele ka muudest teguritest. Kuna 40+ vanuses kujuneva suhkruhaiguse puhul on tavaliselt tegemist aastate vältel kujuneva seisundiga, siis soovitatav testimise intervall võiks olla vähemalt kolm aastat ja testima peaksid ennast eelkõige need ülekaalulised inimesed (kehamassiindeks >25), kellel on muud suhkruhaiguse kujunemisega seostatavad riskifaktorid, näiteks kõrgenenud vererõhk või kolesterool ja vanematel esinev diabeet.

Sõltumata kehakaalust ja muudest riskifaktoritest soovitatakse veresuhkru testimist alustada 45-ndast eluaastast. Varem esinenud rasedusdiabeedi või teadaoleva kergemakujulise veresuhkru taseme kõrgenemise, niinimetatud prediabeedi ehk diabeedieelise seisundi puhul on vajalik kontrollida veresuhkrut iga-aastaselt sõltumata vanusest.  

Millised sümptomid annavad märku liiga kõrgest veresuhkrust?

Suhkruhaiguse sümptomid ilmnevad juhul, kui veresuhkur on 2-3 korda kõrgem kui tervetel inimestel. Tüüpilised diabeedi sümptomid on suukuivus, rohke vedelikutarbimine ja sage vajadus urineerida, tihti ka öösiti. Väga kõrge veresuhkru korral võib koos eelnimetatutega esineda ka kaalulangus. Selliste kaebuste olemasolul tuleks kindlasti kontrollida veresuhkrut. Prediabeedil, mis sisuliselt tähendab kerget veresuhkrute taseme kõrgenemist, sümptomid puuduvad.  

Enamikel juhtudel on diabeedi kujunemine aeglane ja seetõttu pole sageli ka sümptomeid ja seetõttu leitakse diabeet tihti muu tervisekontrolli käigus, mootorsõidukijuhi tervisetõendi taotlemisel, töötervishoiuarsti vastuvõtul või juba seoses mõne tüsistuse tekkimisega. 

Kui kiiresti võib diabeet välja kujuneda? 

Diabeedi kujunemine võtab aastaid. Isegi kuni 10 aastat enne diabeedi väljakujunemist võib olla  veresuhkru kõrgenemine juba tuvastatav. Diabeet kujuneb välja, kui kõhunäärme võimekus insuliini toota on alanenud vähemalt 80 protsendi võrra. Tüüpiliseks diabeeti vallandavaks faktoriks on kehakaalu suurenemine, mis põhjustab insuliinivajaduse suurenemise olukorras, kus kõhunäärme võimekus insuliini toota on juba eelnevalt piiratud. 

Kuidas hakkab kõrge veresuhkur keha mõjutama?  

Vaatamata enesetunde muutuse puudumisele võivad suhkruhaigusest tekkida tüsistused, mis sõltuvad otseselt veresuhkru tasemest. Mida kõrgem on veresuhkur, seda kiiremini tüsistused tekivad. Diabeedi tüsistusena võivad muuhulgas esineda nägemise kaotus, vajadus neerusiirdamise järele, südamelihase infarkt, ajuinsult ja jalgade haavandid, mille tõttu võib vajalik olla amputatsioon. Nende tüsistuste kujunemine võtab aastaid ja diabeedi ravi eesmärgiks ongi nende ennetamine, koos muude riskifaktoritega nagu kõrge kolesterool, vererõhk ja suitsetamine, mis veresuhkru mõju võimendavad. 

Kuidas on veresuhkrut õige mõõta? 

Diabeedi diagnoosimiseks kasutatakse veresuhkru määramist veeniverest hommikul, söömata olekus, ja glükohemoglobiini nimelist analüüsi, mis peegeldab veresuhkru taset pikema ajaperioodi vältel. Mõlemad näitajad leiavad kasutust ka diabeediravi jälgimisel. 

Milline peaks olema elustiil, et hoiduda kõrgest veresuhkrust ja diabeeti haigestumisest?  

Eluviisi juurde peaks kuuluma tervislik toit, piisav füüsiline koormus ja kehakaalutõusust hoidumine.  

Kui pista pintslisse korraga terve 300 grammine šokolaad, siis mida tähendab selline impulsiivne söömissööst kehale? 

Organismi eesmärk on hoida veresuhkur üsna stabiilses väärtuses ja tegelikult varieerub terve inimese veresuhkur üsna kitsastes piirides sõltumata oluliselt söögikorra suurusest ja söögikordade vahelise aja pikkusest. Isegi kui ühekordne 300 grammise šokolaadi söömine võib ajutiselt suurendada veresuhkur väärtust, on selle mõju piiratud kõige enam mõne tunniga ja ei oma tervele inimesele kahjulikku toimet. Regulaarselt liigsete kalorite tarbimisel võib see muidugi väljenduda kehakaalu suurenemises ja see juba on üks diabeedi avaldumise põhjustest.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles