Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/12/10/12798934t1h1a19.jpg)
Tartu ülikooli riigiõiguse lektor Paloma Krõõt Tupay ütles teisipäeval ETV uudistesaatele «Aktuaalne kaamera» antud intervjuus, et sel nädalal riigikogus arutlusel oleva hädaolukorra seaduse hägune sõnastus võib kaasa tuua selle, et tulevased otsused lähevad põhiseadusega vastuollu.
«See on oluline küsimus, mis juhtub, kui meil seda seadust esmaspäeval ei ole. Sellepärast ongi tekkinud mure, sest siis me teatud piiranguid ei saa enam kehtestada. Meil on olnud näiteks liikumispiiranguga selline seos, et me saame seda karantiini hetkel kehtiva õiguse kohaselt vaid kehtestada eriolukorra ajal koroonaviiruse leviku piiramiseks. Aga et me saaksime seda ka tulevikus, rahuajal teha, n-ö hädaolukorra ajal, mis ei ole enam eriolukord, selle jaoks on meil vaja vastu võtta seadusemuudatus,» sõnas Tupay.
«Ma arvan, et see kätkeb endas just seda vajaliku poliitilise vastutuse hägustumise ohtu. Loomulikult, terviseamet võib piirata põhiõigusi, ka täna võib ta seda teha, küsimus on aga selles ulatuses, milles ta võib seda teha. Alates teatud ulatusest, nagu me näiteks nüüd näeme suure pandeemia väljaastumise vajaduse puhul, on meil vaja selliseid otsuseid, kus oleks selle taga ka poliitiline vastutus, et kui inimesele see vastav otsus ei meeldi, siis ta saaks pärast, näiteks valimistel öelda, et mulle see otsus ei meeldi,» lisas Tupay.
Tupay sõnul arvab ta, et saadikud on kõik tegelikult üsnagi pädevad oma ametites ja nad teavad ka seda, millist positsiooni nad just omavad ja kui tõesti keegi tunneb, et tema vabadusi ehk saadikupuutumatust ja vaba mandaati on piiratud, siis saab juba vajadusel kohtu poole pöörduda.