Iraan kutsus vaibale Saksa ja Prantsuse suursaadikud
Iraani välisministeerium kutsus pühapäeval vaibale Saksa ja Prantsuse suursaadikud, et protestida Euroopa Liidu hukkamõistu vastu opositsioonitegelase hukkamise osas, kirjeldades seda «vastuvõetamatu sekkumisena» Teherani asjadesse, teatas rahvusringhääling.
Ajakirjanikust Ruhollah Zam poodi üles laupäeval pärast seda, kui kõrgem kohus jättis tema karistuse jõusse seoses islamivabariigi vastu sooritatud raskete kuritegudega.
EL mõistis oma laupäevases avalduses hukkamise «kõige karmimalt» hukka ning rõhutas oma «vankumatut vastuseisu surmanuhtluse kasutamisele igas olukorras».
Iraani välisministeeriumi Euroopa asjade direktor ütles Saksa suursaadikule Hans-Udo Muzelile, et Teheran "mõistab avalduse hukka", pidades seda «vastuvõetamatuks sekkumiseks Iraani siseasjadesse», ütles riiklik uudisteagentuur IRNA.
Iraan protestis ka «mõningate Euroopa riikide» Iraani vastaste «vägivalda levitavate ja terroristlikke tegusid tegevate rühmituste sallimise» vastu, lisas IRNA.
Saksamaa on praegu EL-i roteeruv eesistuja.
IRNA teatas pühapäeval, et välisministeerium kutsus Teherani ka Prantsuse suursaadiku Philippe Thiebaud' pärast «Prantsuse välisministeeriumi sekkuvat avaldust Zami surmanuhtluse täideviimise osas».
Prantsusmaa andis Zamile poliitilise varjupaiga ja väidetavalt elas ta Pariisis enne oma mullust vahistamist Iraani revolutsioonikaardi poolt, kes väitsid, et neid juhatas temani «Prantsuse luure».
Prantsuse välisministeerium mõistis Zami poomise hukka, nimetades seda «vastuvõetamatuks ja barbaarseks teoks» ning "tõsiseks rünnakuks väljendusvabaduse ja ajakirjandusvabaduse vastu».
IRNA teatel mõisteti ta süüdi Prantsusmaa ning veel ühe piirkonna riigi heaks spioneerimises, tehes koostööd «Ameerika vaenuliku valitsusega», tegutsedes «riigi julgeoleku vastu», solvates «islami pühadust» ning aitas kaasa 2017. aasta meeleavalduste vägivalla õhutamisele.
2017. aasta detsembris ja 2018. aasta jaanuaris majandusraskustest alguse saanud rahutustes hukkus vähemalt 25 inimest.
Kui tema kohtuistung algas, näitas riigitelevisioon «dokumentaalfilmi» Zami suhetest «islamivabariigi vaenlastega».
Riigitelevisioon kandis üle ka juulis temaga tehtud «intervjuu», kus ta ütles, et uskus reformidesse kuni oma kinnipidamiseni 2009. aasta meeleavalduste ajal, kus protestiti ultrakonservatiivse presidendi Mahmoud Ahmadinejadi vaidlusaluse tagasivalimise vastu.
Euroopa Liidu välisteenistus ütles laupäeval, et «Iraani võimud peavad kinni pidama süüaluste nõuetekohase menetluse õigusest ning lõpetama ülestunnistuste ülekandmise televisioonis, et kinnitada ja süvendada nende süüd».