Kallase valitsus kiitis heaks 100 päeva plaani

Peaminister Kaja Kallas. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Peaminister Kaja Kallase valitsus kiitis heaks 100 päeva plaani, mis koondab ministrite olulisemad tööülesanded sellel perioodil. Tööd on jagatud koalitsioonileppes sätestatud kaheksa peaeesmärgi kaupa, millest esimene on Covid-19 pandeemiast väljumine.

«Järgmisel sajal päeval tegeleb valitsus nii Covid-19 kriisi kriitiliste küsimuste lahendamisega kui ka Eesti elu edasiviivate strateegiliste ülesannetega. Meie pideva tähelepanu keskmes on nii Eesti inimese, majanduse kui ka keskkonna hea käekäik,» ütles Kallas.

Valitsuse peaeesmärgid ja 100 päeva tööülesanded: 

Covid-19 pandeemiast väljumine

Valitsus töötab 100 päeva jooksul välja koroonaviiruse pandeemiast väljumise põhimõtted ja tegevuskava. Muu hulgas puudutab see ka meetmeid koroonaviiruse kriisist väljumise toetamiseks hariduses.

Valitsus töötab selle nimel, et alates maikuust saaksid kõik soovijad end tasuta ja kodu lähedal koroonaviiruse vastu vaktsineerida.

Koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega täiendab valitsus toetusmeetmeid, mille eesmärk on aidata kaasa majanduse kiiremale taastumisele valdkondades, kus kahjud on olnud eriti suured. Ettepanekud tehakse nii Maaelu Edendamise sihtasutuse kui ka KredExi kriisimeetmete edasiseks rakendamiseks, samuti töötatakse välja turismisektori elavdamise programm.

Terved ja hoitud inimesed

Valitsus plaanib algatada tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks inimkeskse tervishoiureformi, millega laiendatakse kindlustuskaitset ning vähendatakse ravijärjekordi.

Valitsus jätkab Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi Tallinna Haigla rajamiseks vajaliku rahastuse saamiseks. Eesmärk on rajada Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglate haiglahoonete asemele 2026. aastaks uus kaasaegne meditsiinilinnak.

Sotsiaalkaitseministri eestvedamisel töötatakse välja ettepanekud pikaajalise hoolduse jätkusuutliku korralduse ja rahastusmudelite uuendamiseks ning omastehooldajate toetuspaketi loomiseks.

Tark majandus

Valitsus peab oluliseks ja teeb tööd selle nimel, et võtta kiirelt kasutusele Euroopa Liidu vahendid (2021–2027 eelarveperiood, taasterahastu jm), mis võimaldavad läbi viia struktuurseid reforme ja korvata Covid-19 kriisikahjusid.

Riigihalduse ministri juhtimisel koostatakse regionaalarengu tegevuskava regionaalsete investeeringute ja tasakaalustatud arengu tagamiseks kogu Eestis. Samuti vaadatakse üle riigi kui omaniku kinnisvarapoliitika ja uuendatakse kinnisvara strateegiat.

Majandus- ja taristuministri eestvedamisel töötatakse välja vesinikkütuste strateegia ja vesiniku pilootprojekt, et katsetada Eesti oludes vesiniku tervikahelat tootmisest kasutamiseni.

Valitsus plaanib kinnitada raudtee elektrifitseerimise ajakava Tallinna-Tartu-Koidula/Valga ja Tallinna-Narva suunal. See võimaldab riigil efektiivsemalt investeeringuteks raha planeerida ning annab Operailile ja Elronile kindlust investeerida rohelisematesse rongidesse.

Roheline Eesti

Valitsus plaanib välja töötada tegevuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050 ning seada selle riiklikuks eesmärgiks.

Keskkonnaministeeriumi juhtimisel otsitakse kokkulepet nii metsanduse uue arengukava koostamiseks kui ka koostöös teadlastega elurikkuse arengukava loomiseks. Samuti jätkub diskussioon tuumaenergeetika kasutusvõimalusest Eestis, selle teema läbitöötamiseks plaanitakse luua vastav töörühm.

Haritud ja nutikad inimesed

Haridus- ja teadusministri eestvedamisel käivitatakse eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdne võimalus jätkata õpinguid ning osaleda ühiskonna- ja tööelus. Eestikeelse õppe tagamiseks lasteaedades palgatakse täiendavaid lisaõpetajaid. Samuti soovitakse toetada muukeelseid õppijaid eestikeelsetes koolides.

Kultuuriministril on plaanis välja tulla kultuurivaldkonna arengukava koostamise ettepanekuga, mis on aluseks kogu sektori arengule aastani 2030. Samuti töötatakse välja kultuuriranitsa kontseptsioon, mis võimaldab igal põhikooli õpilasel saada osa näitustest, kontsertidest, teatrietendustest. Venekeelsele elanikkonnale suurema toe pakkumiseks eesti keele õppimisel laiendatakse eesti keele majade kontseptsiooni.

Sotsiaalkaitseministri juhtimisel luuakse perelepitussüsteem, mis annab võimaluse vanemate lahkumineku korral tagada lapse heaolu parimal moel. Elukorralduslike kokkulepete sõlmimine saaks toimuda nii kohtuväliselt kui ka kohtumenetluse varajases faasis. Riikliku perelepitussüsteemi loomisega tehakse ühtlase kvaliteediga teenus kättesaadavaks üle Eesti.

Aktiivne ja kaitstud Eesti

Välisminister esitab valitsusele tegevuskavad suhete tihendamiseks Eesti olulisemate liitlastega. Esimese 100 päeva jooksul on valitsusel plaanis heaks kiita eesmärgid ning põhitegevused suhete tihendamiseks USAga. Seejärel käsitletakse ka teisi Eestile kaalukaid liitlassuhteid Ühendkuningriigi, Saksamaa, Prantsusmaa, Poola ning Põhjala ja Balti riikidega.

Välisministeerium analüüsib Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesuse saavutusi ning seab edasisi eesmärke, muu hulgas Eesti eesistumiseks 2021. aastal.

Kaitseministri eestvedamisel on plaanis tõhustada Balti kaitsekoostööd ning tuua julgeolekuteemad Eesti, Läti ja Leedu valitsuste vahelises suhtluses esiplaanile.

Kaitsevaldkonnas on valitsus juba otsustanud posti teel toimunud kaitseväekohuslaste ja reservväelaste teenistusse kutsumise viia e-kanalitesse, mis lihtsustab ajateenistusse või õppekogunemistele tulemist.

Tasakaalus Eesti

Maaeluministri juhtimisel tuleb viia sisse muudatused Eesti maaelu arengukavas 2014-2020, kus otsustamist vajab enam kui 300 miljoni euro jagamine olemasolevate meetmete vahel. Samuti esitatakse valitsusele kinnitamiseks põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava, mis seab strateegilisi sihte kuni aastani 2030. Maaeluministeeriumis analüüsitakse ja tehakse ettepanekud maale elama asumist soodustava programmi väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

Avatud ja turvaline õigusriik

Strateegilisi sihte seatakse ka siseturvalisuse valdkonnas, kus siseministri eestvedamisel on plaanis heaks kiita kuni 2030. aastani kehtiv arengukava. Muude ülesannete hulgas teeb siseministeerium ettepanekud Eesti mereseiresüsteemi radarite uuendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kriisireguleerimise poliitika kujundamine on plaanis koondada riigikantseleisse, milleks muudetakse hädaolukorra seadust.

Justiitsminister esitas valitsuse tänasele istungile korruptsioonivastase tegevuskava, mis aitab kaasa otsuste läbipaistvamaks muutmisele nii avalikus kui ka erasektoris ning kasvatab teadlikkust korruptsiooniohust.

Plaanis on uuendada valitsuse kuritegevusvastaseid prioriteete, pöörates erilist tähelepanu lähisuhtevägivalla ja lastega seotud kuritegude lahendamisele, samuti ausa majanduskeskkonna ja konkurentsivõime tagamisele.

Valitsus toetab kiiret 5G-võrgu väljaehitamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Selleks kinnitatakse sidevõrkude turbenõuded, mille järel saame edasi minna ka 5G sageduskonkurssidega.

Uuendamisel on ka riigireformi tegevuskava, et kujundada jätkusuutlik, tõhus ja elanikkonna vajadustega arvestav riigivalitsemine.