Koroona laamendab peamiselt linnades. Mägedes valitseb rahu. Kui muidugi õnnestub läbi takistuste ja pudelikaelte kuidagi kohale jõuda... Arter võttis ette ühe kõige kaunima matka Itaalia Dolomiitides ja ronis Marmolada tippu.

Tellijale Tellijale

«Vapustav! Tõepoolest vapustav!» Istume tillukese mägihüti Castiglioni Marmolada ees terrassil. Mu emotsionaalseks vestluskaaslaseks on äsja mulle Fantat toonud vanem Itaalia härra. Noogutan innukalt. Arvatavasti meenutan seda totravõitu koera, kes mõne auto armatuurlaual pead lõgistab.

«Jaa, võrratu. Sa oled õnnega koos, et nii ilusas kohas majakest pead.»

«Kindlasti-kindlasti,» kiidab härra kaasa. «Kolmkümmend aastat juba. Siin on ilus.»

«Kuidas seal üleval on, kas rada on väga tehniline?» küsin uudishimulikult. Saabusime äsja sihiga tippu jõuda. Kohalikelt saab sageli kuldaväärt soovitusi.

Itaallane jääb mulle hetkeks hämmingus otsa vaatama.