Trump sarjas Lõuna-Korea liidrit, kiitis Kim Jong-uni
/nginx/o/2021/04/24/13744764t1hd1ca.jpg)
USA endine president Donald Trump süüdistas eile Lõuna-Korea riigipead Ühendriikide tüssamises, kinnitades samas jätkuvalt oma väidetavat sõprust Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga.
«Põhja-Korea (juht) Kim Jong-un, keda ma õppisin tundma (ja kes mulle meeldib) kõige raskemates oludes, ei austanud kunagi Lõuna-Korea praegust presidenti Moon Jae-ini,» on öeldud Trumpi avalduses.
«President Moon oli nõrk juhi ja läbirääkijana, välja arvatud siis, kui tegemist oli USA sõjaväge puudutava jätkuva pikaajalise röövimisega .... Meid koheldi aastakümneid nagu lolle, aga siiski panin ma neid maksma miljardeid dollareid rohkem sõjalise kaitse ja teenuste eest, mida me osutame.»
«Bideni administratsioon ei kavatse isegi küsida neid täiendavaid miljardeid, mida Lõuna-Korea nõustus meile maksma,» lisas Trump ametisolevale presidendile Joe Bidenile viidates.
Oma ametiajal esitles Trump end juhtiva läbirääkijana Korea poolsaare rahukõnelustel.
Ta kohtus Kimiga esmakordselt 2018. aasta juunist Singapuris. Tegemist oli esimese tippkohtumisega riikide vahel, mis on tehniliselt endiselt sõjas. Hiljem rääkis ta, et nad «armusid» teineteisesse.
Liidrid kohtusid Trumpi ametiajal kaks korda ning Põhja-Korea hoidus tuuma- ja raketikatsetustest, kuid analüütikute sõnul jätkas Pyongyang oma relvaprogrammide arendamist.
Märtsis nõustus Lõuna-Korea kuueaastase leppe raames maksma USA vägede kohaloleku eest poolsaarel 13,9 protsenti rohkem.
Finantsvaidlus varjutas kahe liitlase julgeolekuallianssi pärast seda, kui Trump oli süüdistanud Lõuna-Koread korduvalt muidusöömises.
Washingtonil on Lõuna-Koreas umbes 28 500 sõdurit, et kaitsta seda tuumarelva omava Põhja-Korea eest, aga ka kaitsta Ühendriikide huvisid Aasia kirdeosas.
Uue leppega soostus Soul tasuma 2021. aasta eest 1,8 triljonit vonni ehk 1,03 miljardit dollarit, mis edaspidi suureneks koos kaitse-eelarvega.
See summa on 13,9 protsenti rohkem 920 miljonist dollarist, mida Soul maksis eelmise, 2019. aastal aegunud leppe kohaselt, kuid siiski kordades vähem kui Trumpi algselt küsitud viis miljardit dollarit aastas.