Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Paet: euroliidu poliitika peab Venemaa suunal olema ühtne

Otse Postimehest, Urmas Paet. FOTO: Eero Vabamägi / Postimees

Europarlamendi saadiku Urmas Paeti sõnul tuleb suhetes Venemaaga olla järjekindel ning EL peab panustama ühtse Vene-poliitika kujundamisse ja tugevdamisse.

«Ka Eesti-Vene suhteid mõjutavad ennekõike kogu EL-i ja NATO ning Venemaa suhted, mis on saanud kõvasti kannatada Venemaa käitumise tõttu. Nii rahvusvahelise õiguse rikkumise ja vägivalla tõttu Ukrainas ja Gruusias, Navalnõi ja kodanikuühiskonna represseerimise tõttu kui palju muude sündmuste pärast,» kirjutas Paet reede õhtupoolikul sotsiaalmeedias. «Seetõttu isegi kui keegi soovib katla ühes nurgas teistsugust suppi keeta, siis see ei õnnestu, vaid nõrgestab Euroopa ühtset poliitikat.»

«Seega ka Eesti-Vene suhete kontekstis tuleb ennekõike panustada EL-i ja NATO ühtse ja tugeva Vene-suunalise poliitika kujundamisse. On see siis praegusel juhul näiteks Nord Stream 2 peatamine või mõtestatud ja põhimõttekindel sanktsioonipoliitika eesmärgiga survestada Venemaad lõpetama rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste rikkumisi,» selgitas Paet.

«Eesti-Vene piirilepete puhul on ühene lähtekoht, et lepete jõustamist soovivad mõlemad pooled, vastasel korral poleks neid alla kirjutatud. Ei ole õige väide, et üks pool vajab neid rohkem,» oponeeris Paet peaministrile, kelle sõnul on Eestile piirilepingut vaja rohkem kui Venemaale.

«Piirilepete ratifitseerimine on võimalik, kui mõlemal osapoolel on tahe ning ka valmisolek ratifitseerimisprotsessi samaaegselt parlamentides läbi viia,» märkis Paet. «Samas on selge, et praegune demokraatliku maailma ja Vene suhete madalseis mõjutab ja on mõjutanud ka selleks vajalikku tahet. Olukord peaks mõlemale poolele olema selge ja eks Vene annab siis kunagi teada, kui ollakse lõpuks valmis need lepped jõustama. Eestil ei ole põhjust selles osas mingeid ühepoolseid pingutusi teha, sest olukord on selge. Seega mingist kontekstivälisest ja kunstlikust «sõbralikkusest» pole põhjust rääkida.»

«Demokraatliku maailma, seal hulgas Eesti, ja Vene suhetes on Vene käitumise tõttu pingeline faas. Olukorra muutumiseks on vaja Venemaa käitumismustri muutumist ning ühtset toimivat EL-i välispoliitikat. Liikmesriikide soolod sellele kaasa ei aita,» hoiatas Paet. «Ja lõpetuseks – välispoliitilisi kavatsusi ja otsuseid tuleb ühiskonnale selgitada. Selleks, et tagada ühiskonnapoolne mõistmine ja soovitavalt ka tugi ühe või teise välispoliitilise sammu ja kavatsuse suhtes.»

Tagasi üles
Back